Eesti arengukoostöö

Eesti Arengukoostöö

Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti arengukoostöö prioriteedid on demokraatia ja õigusriigi areng ning heade valitsemistavade juurutamine, rahu ja stabiilsuse kindlustamine, kodanikuühiskonna toetamine, kvaliteetse hariduse andmise toetamine, majandusarengu edendamine ja tervishoiu arendamine. Kõigis nimetatud valdkondades püüab Eesti rakendada digilahendusi ja e-riigi võimalusi. Lisaks peab Eesti arengukoostöö puhul oluliseks järgida inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 2020. aastal tegi Eesti arengukoostööd ja andis humanitaarabi esialgsetel andmetel kokku 43,3 miljoni euro eest, mis moodustas 0,16% kogurahvatulust (RKT). Eesti on võtnud kohustuse kasvatada arengukoostöö mahtu 0.33% RKTst aastaks 2030.

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega võimaldab Eestil abistada kõige vaesemaid riike, mida kahepoolselt oleks keeruline teha. Olulisel kohal on koostöö erinevate Eesti organisatsioonidega (nt MTÜ Mondo, Eesti Idapartnerluse Keskus, E-Riigi Akadeemia, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Eesti Pagulasabi), kes on kahepoolsete arengukoostöö projektide peamised elluviijad. 2020. aastal tegi Eesti kahepoolset koostööd 13,9 miljoni euro  ja mitmepoolset koostööd 29,4 miljoni euro eest.

Rahvusvahelise arengukoostöö korraldamine

Kasvavate väljakutsete ja mahtudega toimetulemiseks otsustas valitsus lahutada arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise. Selle otsuse kohaselt jääb Välisministeerium vastutama rahvusvahelise arenguabi poliitika kujundamise, riigistrateegiate ja tegevsukavade koostamise eest, samuti jätkab ministeerium Eesti huvide esindamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas rahvusvahelises organisatsioonides.

Eesti Rahvsuvahelise Arengukoostöö Keskus (EstDev) tegevuse eesmärk on tõhustada Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi projektide rakendamist, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre. Sihtasutuse eesmärk on suurendada valdkonna välisrahastuse osakaalu, mis aitab arengukoostööd paremini sidustada Eesti majandushuvidega ja kaasata projektidesse senisest rohkem nii Eesti kodanikuühiskonna, kui avaliku ja erasektori kogemust. Sihtasutuses loomisega tekib Eestisse rahvusvahelise arengukoostöö kompetentsikeskus, mis võimaldab Eestil läbida Euroopa Komisjoni ametliku atesteerimise, et osaleda Euroopa Liidu arengukoostöö projektide korraldamises võrdväärse partnerina.

Arengukoostöö sihtriigid

Eesti arengukoostöö on seni keskendunud Euroopa Liidu (EL) Idapartnerluse riikideleUkraina, Gruusia, Moldova, Valgevene – toetades demokraatlike reformide läbiviimist ja lõimumist ELga. Valgevene puhul on olnud esmatähtis koostöö kodanikuühendustega, nende tegevuse toetamine ja võimestamine. Eesti arengukoostöö Afganistanis on keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele.

Lisaks idapartnerluse suunale on oluline pöörata rohkem tähelepanu arengukoostöö tegevustele Aafrikas, seoses ELi – Aafrika partnerluse tähtsuse
suurenemisega. Prioriteetsed partnerriigid Aafrikas on Keenia, Namiibia ja Mali.

Partnerid

Eesti on viimasel paaril aastal senisest enam sidustanud arengukoostööd ja äridiplomaatiat kaasates arengukoostöö projektidesse erasektori innovaatilisi digilahendusi. Seoses COVID-19 pandeemiaga on huvi Eesti e-riigi ülesehitamise ja digilahenduste vastu maailmas hüppeliselt kasvanud. See võimaldab kaasata arengukoostöö projektidesse üha enam Eesti erasektori lahendusi. Juba praegu osaleb Eesti riik koos erasektori esindajatega ning arengukoostöö rahastusega globaalsel tasandil näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniorganisatsiooni (ITU) projektides, arendades üleilmset digitaalset vaktsineerimispassi.

ÜRO organisatsioonidest on Eesti koostööpartnerid Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), WFP.  Multilateraalse koostööprojektid on Eestil ka Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC) ja  Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Humanitaarabi andmine

Humanitaarabi anti 2020. aastal 3,7 miljoni euro eest. Suurim osa sellest eraldati Ukraina (1,1 miljonit eurot) toetuseks. Humanitaarabi eesmärk on päästa loodusõnnetuste tagajärjel või inimtegevusest põhjustatud katastroofides inimelusid, vähendada kannatusi ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik. Eesti toetab humanitaarinnovatsiooni leidmaks lahendusi katastroofide ennetamiseks. Humanitaarabi andmisel lähtutakse eelkõige konkreetsest vajadusest ning vastavalt sellele leitakse kiireim ning tõhusaim viis Eesti abi edastamiseks.

Humanitaarabi sihtriigid

Eesti lähtub abi andmisel abivajajate tegelikest vajadusest, tuginedes enamasti ÜRO, Euroopa Ühenduse Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või riikide otsestele abipalvetele. 2020 aastal aitas Eesti leevendada korooniaviiruse mõjusid Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Põhja-Makedoonias, Venetsuelas, Sudaanis, Liibüas, Jeemenis ja Bangladeshis.

Eesti toetab iga-aastaselt vabatahtlike annetustega järgmiste rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide tegevusi:  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO Humanitaarasjade Koordineerimisbüroo (OCHA), ÜRO Hädaabi Keskfond (CERF), ÜRO kriiside hindamis- ja koordineerimismeeskond (UNDAC), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC).