Eesti arengukoostöö

Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti arengukoostöö prioriteedid on demokraatia ja õigusriigi areng ning heade valitsemistavade juurutamine, rahu ja stabiilsuse kindlustamine, kodanikuühiskonna toetamine, kvaliteetse hariduse andmise toetamine, majandusarengu edendamine ja tervishoiu arendamine. Kõigis nimetatud valdkondades püüab Eesti rakendada digilahendusi ja e-riigi võimalusi. Lisaks peab Eesti arengukoostöö puhul oluliseks järgida inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.

Möödunud aastal tõusis Eesti ametlik arenguabi pea 51 miljoni euroni, mis on 18 protsenti kõrgem kui 2020. aastal.

Rahvamajanduse kogutulu (RKT) osakaaluna moodustas Eesti ametlik arenguabi 2021. aastal 0,17 protsenti. Eesti on võtnud rahvusvahelise kohustuse jõuda 2030. aastaks 0,33 protsendini RKT-st. Tänavu on oodata Eesti arenguabi veel suuremat kasvu, arvestades riigi märkimisväärset panust Ukraina abistamiseks sõja ajal.

Eesti ametliku arenguabi summad kasvasid 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga üle seitsme miljoni euro võrra. Eesti arengukoostöö rahastamisest suunati kahepoolselt 21 miljonit eurot prioriteetriikidele ja üle 29,5 miljonit eurot arenguabiks mitmepoolsete organisatsioonide kaudu. Eesti peamised partnerriigid on Ukraina, Gruusia ja Moldova. Aafrika regioonis keskendutakse eelkõige Ida-Aafrikale ja riikidest Keeniale.

2021. aastal, nagu ka sellele eelneval aastal, domineeris suuresti COVID-pandeemia, millele lisandus humanitaarkriis Afganistanis. Eesti ühines Afganistani humanitaarkriisi leevendamiseks rahvusvaheliste jõupingutustega, et paindlikult ja kiiresti aidata seal kannatavat elanikkonda.

Eesti on võtnud kohustuse kasvatada arengukoostöö mahtu 0.33% RKTst aastaks 2030.

Arengukoostöö korraldamine

Kasvavate väljakutsete ja mahtudega toimetulemiseks lahutas valitsus arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise. Selle otsuse kohaselt jääb Välisministeerium vastutama rahvusvahelise arenguabi poliitika kujundamise, riigistrateegiate ja tegevsukavade koostamise eest, samuti jätkab ministeerium Eesti huvide esindamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas rahvusvahelises organisatsioonides.

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) tegevuse eesmärk on tõhustada Eesti arengukoostöö ja pikaajaliste humanitaarabiprojektide rakendamist, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre.

Eesti arengukoostöö prioriteedid

  • demokraatia ja õigusriigi areng ning head valitsemistavad;
  • majandusarengu toetamine;
  • kodanikuühiskonna võimestamine;
  • kvaliteetse tervishoiu arendamine;
  • kvaliteetse hariduse edendamine;
  • avalikkuse teadlikkuse suurendamine;
  • horisontaalsed prioriteed on keskkonnasäästlik areng,  naiste ja tüdrukute kaasamine, laialdane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ning e-riigi lahenduste kasutusele võtmine.

Partnerid

Eesti on viimasel paaril aastal senisest enam sidustanud arengukoostööd ja äridiplomaatiat kaasates arengukoostöö projektidesse erasektori innovaatilisi digilahendusi. Seoses COVID-19 pandeemiaga on huvi Eesti e-riigi ülesehitamise ja digilahenduste vastu maailmas hüppeliselt kasvanud. See võimaldab kaasata arengukoostöö projektidesse üha enam Eesti erasektori lahendusi. Juba praegu osaleb Eesti riik koos erasektori esindajatega ning arengukoostöö rahastusega globaalsel tasandil näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniorganisatsiooni (ITU) projektides, arendades üleilmset digitaalset vaktsineerimispassi.

ÜRO organisatsioonidest on Eesti koostööpartnerid Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), WFP.  Multilateraalse koostööprojektid on Eestil ka Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC) ja  Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Humanitaarabi andmine

Humanitaarabi anti 2020. aastal 3,7 miljoni euro eest. Suurim osa sellest eraldati Ukraina (1,1 miljonit eurot) toetuseks. Humanitaarabi eesmärk on päästa loodusõnnetuste tagajärjel või inimtegevusest põhjustatud katastroofides inimelusid, vähendada kannatusi ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik. Eesti toetab humanitaarinnovatsiooni leidmaks lahendusi katastroofide ennetamiseks. Humanitaarabi andmisel lähtutakse eelkõige konkreetsest vajadusest ning vastavalt sellele leitakse kiireim ning tõhusaim viis Eesti abi edastamiseks.

Humanitaarabi sihtriigid

Eesti lähtub abi andmisel abivajajate tegelikest vajadusest, tuginedes enamasti ÜRO, Euroopa Ühenduse Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või riikide otsestele abipalvetele. 2020 aastal aitas Eesti leevendada korooniaviiruse mõjusid Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Põhja-Makedoonias, Venetsuelas, Sudaanis, Liibüas, Jeemenis ja Bangladeshis.

Eesti toetab iga-aastaselt vabatahtlike annetustega järgmiste rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide tegevusi:  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO Humanitaarasjade Koordineerimisbüroo (OCHA), ÜRO Hädaabi Keskfond (CERF), ÜRO kriiside hindamis- ja koordineerimismeeskond (UNDAC), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC).