Team Europe avaldas Keenias digivalmiduse uuringu, et toetada Keeniat kui digiteerimise eestvedajat Ida-Aafrikas

Nairobis toimunud Keenia Digital Readiness of e-Government foorumil tutvustas Eesti Keenia digivalmiduse uuringu tulemusi ning toimus paneeldiskussioon Keenia e-valitsuse digitaalse valmisoleku teemal. Pärast aastapikkust protsessi on tehtud uuring oluline verstapost Team Europe’i jõupingutustes toetada Keenia valitsust digitaalse ümberkujundamise eesmärkide saavutamisel, nagu on sätestatud riiklikus digitaalses tegevusplaanis 2022–2032.

Keeniat peetakse digiteerimise vallas eestvedajaks Ida-Aafrikas ning Keeniast rääkides kasutatakse sageli terminit Silicon Savannah. Tuginedes oma edukale mobiilrahateenusele ning laiale valikule e-teenustele, on Keenia astunud järgmise sammu digitaalse ümberkujundamise kavandamises eelseisvaks kümneks aastaks.

Hiljuti valminud riiklik digitaalne tegevuskava aastateks 2022–2032 hõlmab kahtekümmet juhtprogrammi, mille eesmärk on tagada kohalikul tasandil parem sidusus, valitsuse andmete digiteerimine ning kõigi riiklike süsteemide automatiseerimine. Riiklik digitaalne tegevuskava on põhjalik ning sellega seatakse selged eesmärgid. Alles jääb siiski küsimus, kuidas ehitada üles ökosüsteem, mis toetab tegevuskava korralduslike aspektide, digioskuste, õigusraamistiku, digitaristu ja teiste aspektide rakendamist.

Käesoleva uuringu eesmärk oli vaadata üle Keenia digivalitsemise hetkeseis ning anda ideid strateegiliste eesmärkide paremaks toetamiseks. Aruanne põhineb dokumentaaluuringul ja enam kui tosinal intervjuul võtmeisikutega Keenia avalikust sektorist, ärisektorist, akadeemilistest ringkondadest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest.

Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida Keenia digitaalse valitsemise hetkeseisu ning pakkuda välja ideid oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisega seotud valdkondade paremaks toetamiseks. Aruanne põhineb dokumentide läbivaatamisel ning enam kui kümnel intervjuul inimestega Keenia avalikust sektorist, ärisektorist, teadlaste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide seast.

Uuringu tulemused ja sellest tulenevad soovitused on järgmiste aastate edasise strateegia koostamise ja digitaliseerimise programmide põhialuseks – nii Keenia valitsusele kui ka Euroopa ja rahvusvahelistele partneritele. Peamised tugevused ja arenguvõimalused on järgmised:

  • Keenia digitaalse ümberkujundamise selge visioon ja ambitsioonikad eesmärgid on paigas digitaalse üldplaani kujul ning suurt tähelepanu tuleks pöörata selle visiooni ja poliitiliste eesmärkide elluviimisele.
  • Digitaalne üldplaan on seotud Keenia visioonis 2030 määratletud riigi majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega ning lühiajalisi tegevusi hõlmavad rakenduskavad aitaksid NDMP eesmärke täita.
  • Digitaalne üldplaan hõlmab kõiki tõhusa IT-poliitika olulisi sambaid (ühenduvus, oskused, e-valitsus, andmekaitse ja küberturvalisus jne), samas kui selge juhtimisstruktuur ja koostööreeglid aitaksid ministeeriumideüleseid projekte tõhusamalt juhtida.
  • Määratakse agentuur, kellel on selge vastutus IKT strateegia rakendamise koordineerimise eest, kuna ühtsete standardite jõustamise korral oleks valitsuse IKT kasutamine ühtsem.
  • Strateegia elluviimiseks on ette nähtud koordineerimismudel, kuid terviklik kommunikatsioonistrateegia aitaks teavitada sidusrühmi IKT algatustest ja luua usaldust.
  • Juhtprojektid on kavandatud kõigi strateegia eesmärkide jaoks, ICTA jaoks on ülioluline kaasa rääkida IKT-projektide rahastamisotsuse üle, kuna see võib aidata vältida dubleerimist.

Keenia digivalmiduse uuringu soovitused on järgmised:

  • Parem strateegiline ja operatiivne koostöö, mis hõlmab strateegiliste dokumentide lühiajaliste rakenduskavade väljatöötamist, kõrgetasemelise diginõukogu moodustamist riigi digikava süvalaiendamiseks kõigisse sektoritesse, valitsuse rahvusvahelise koostalitlusvõime eest vastutava isiku ametikoha loomist, kõikehõlmava juriidilise läbivaatuse läbiviimist ning tugevat rõhuasetust strateegilisele teabeedastusele digitaalse juhtimise kohta;
  • Koostalitusvõime tagamine algab infovarade ja -teenuste ajakohase inventuuri läbiviimisest ning andmete haldamise põhimõtetes kokkuleppimisest ja kulmineerub kohustusliku andmevahetuskihi rakendamisega, et tagada ladus andmevahetus erinevate registrite ja infosüsteemide vahel;
  • Digitaalset isikutuvastust ja digiallkirju tuleks käsitleda avalike teenuste arendamise põhikomponendina ning neid saab täiendavalt toetada kaasava ja inimeste õigustest lugu pidava riikliku autentimissüsteemi loomisega;
  • Digioskused on mis tahes digiteerimise nurgakivi – digivalmiduse mudel aitaks paremini hallata avaliku sektori pidevalt muutuvaid vajadusi, ent samaväärset tähelepanu tuleb pöörata ka laiema avalikkuse digioskuste taseme tõstmisele;
  • E-osalus ja kaasamine on minevikus osutunud lõksuks. Vastutav avaliku sektori organisatsioon peaks töötama välja selged kaasamissuunised, et kaasata digiteerimise aruteludesse ja plaanide elluviimisesse kõik asjaomased osapooled. Selleks, et digiteerimisest oleks kasu kõigile, peab valitsus olema avatud ja kaasav eestvedaja;
  • Head tavad mujalt maailmast näitavad teed ning on abiks ka plaanide rakendamisel.  Rahvusvahelises koostöös peitub suur väärtus – nii regioonisiseselt rahvusvaheliste teenuste abil digimajanduse tugevdamiseks kui ka rahvusvahelisel tasandil kahepoolsete suhete või suuremate partnerlussuhete, näiteks algatuse Team Europe kaudu.

Täies mahus on uuring leitav siin.

 

Info: press@estdev.ee

 

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja jätkusuutlikusse arengusse.