Aafrika idusektori toetamine: Eesti õppetunnid ja ESTDEV-i roll koostöös

1. Mis on seni huvitavamad tähelepanekud tööst Aafrika idusektoriga? 

KR: Aafrika iduettevõtlusmaastik on väga mitmekesine. Igal riigil on oma eripära, kuid ühe läbiva teemana paistab silma noore rahvastiku rohkus ja sellest tulenev IT-talendi küllus. Enamikes Aafrika riikides on üle 60% elanikkonnast alla 25-aastased, mis tähendab kasvulava tehniliste oskustega noortele. Seetõttu leidub Aafrikas hulgaliselt andekaid arendajaid, insenere ja ettevõtlikke noori, kes pakuvad tehnoloogilisi lahendusi nii kohalikele kui ka globaalsetele probleemidele. 

Teisalt on mitmeid korduvaid väljakutseid, mida Aafrika idusektori puhul täheldatakse. 

Meeskonna koosseis ja oskused. Sageli on iduettevõtte tuumikus tugev tehnoloogiline talent, ent puudu jääb ärilise arenduse ja juhtimise pädevusest. Kohalike iduettevõtete ebaedu üheks põhjuseks on tasakaalustamata tiim – olemas on väga ettevõtlik IT-ekspert, kuid ärimudeli arendus, turundus ja meeskonnajuhtimine jäävad tagaplaanile, mis muudab ettevõtte kestlikkuse keeruliseks. 

Äri formaalsus ja bürokraatia. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus kipuvad Aafrikas tihti ühte sulama. Paljud alustavad ettevõtjad tegutsevad mitteametlikult ning juriidilise keha loomine lükatakse edasi. Formaalsesse majandusse liikumine on suur samm, mida pidurdavad mitmed tegurid nagu kõrged maksud, keeruline ettevõtte registreerimise protsess või nõutavad kvalifikatsioonisertifikaadid, mille hankimine on raske. Selline bürokraatlik punane lint ja nõrk ettevõtluskeskkond pärsib uute firmade loomist ning innovatsiooni. Teisisõnu, reeglid võivad küll olla paberil olemas, kuid nende praktiline rakendamine lonkab, mistõttu jääb paljudel headel ideedel ametlik alus ja ka võimalus äriliseks kasvuks, sh investeeringuid kaasates, saamata. 

2. Mida on Aafrika organisatsioonid ise idusektori arenguvajadustena märkinud? 

KR: Aafrika riikide idusektori edendajad, nii valitsusasutused, kohalikud hub’id kui ka startup-kogukonnad on välja toonud mitmeid konkreetseid vajadusi ja kitsaskohti, millele tähelepanu pöörata. 

Poliitikate rakendamine praktikasse. Paljudes riikides on regulatsioonid ja strateegiad olemas, neid esitletakse suure uhkusega, kuid neid ei võeta tihti kasutusse, puudub järjepidevus ja järelevalve. See lõhe kirjutatu ja tegelikkuse vahel pidurdab idusektori arengut, sest näiliselt on justkui otsustajate tasandil vajalik tehtud.  

Bürokraatia ja ärikeskkond. Kohalik ettevõtluskliima ei soosi väikeste idufirmade sündi ega kasvu. Ettevõtte asutamine on aeglane ja vaevaline, milles ettevõtlikud kodanikud ei näe mingit väärtust, vaid pigem kõrgeid maksu- ja muid kohustusi. Selline bürokraatlik takistusmüür pärsib uuenduslikke ettevõtteid juba stardijoonel ning peletab ka investoreid. Lihtsamini öeldes vajab idusektori õitseng kasutajasõbralikumat ja ettevõtjasõbralikumat ärikeskkonda. 

Investorite teadlikkuse tõstmine. Liialt sageli nähakse Aafrikat üksnes riskantse kohana investeerimiseks, kuigi see on tohutu kasvupotentsiaaliga turg. Stereotüüpide murdmiseks peavad Aafrika organisatsioonid ise aktiivsed olema. Üks meie partneritest, Smart Africa, on oma südameasjaks võtnud narratiivi muutmise, et tõsta esile edulugusid ja näidata lisaks ehk laiemalt teada olevatele riskidele ka “võimaluste maad”. 

Liiga palju ettevõtluse mängimist ehk häkatone, liiga vähe inkubaatoreid. Viimastel aastatel on Aafrikas toimunud lugematul hulgal hackathon’e ja lühiajalisi kiirendeid, mis annavad ideedele hoogu ja toovad auhinnaraha, kuid mis ei pruugi tagada pikaajalist kasvu.  Seevastu on teravdatud vajadus inkubaatorite järele, mis pakuksid iduettevõtetele järjepidevat mentorlust, ressurssi ja turule sisenemise tuge. Ilma sellise kestva toeta on oht, et idufirmad hüppavad programmist programmi, saavad küll auhinnaraha kuid ei kasva kunagi järgmisesse arengufaasi, ei loo innovatsiooni ega töökohti.  

Intellektuaalomand ja teaduskoostöö. Üks murekoht on nõrk koostöö ülikoolide, teadlaste ja erasektori vahel innovatsiooni arendamisel. Mitmes riigis on praktika või isegi reeglid, et kui ülikooliõpingute raames või koostöös ülikooliga midagi leiutatakse, siis kuuluvad saadud intellektuaalomandi õigused ülikoolile. See vähendab ettevõtjate motivatsiooni teha kõrgkoolidega koostööd ja takistab ka teaduspõhiste idufirmade sündi. Lisaks on Aafrika riikides nõrk intellektuaalomandi kaitse raamistik. On suur vajadus tugevdada ülikoolide ja iduettevõtjate koostööd, mis soosiksid teadmistemahukat innovatsiooni. Samuti on vaja selgemad kokkuleppeid, et leiutajad saaksid õiglast osa ülikooli juures sündinud leiutiste kommertsialiseerimisest. 

3. Väljakutseid on palju. Mida saavad Eesti organisatsioonid Aafrikaga koostöös üldse teha? 

KR: Eesti võib küll olla geograafiliselt kaugel ja rahvaarvult väike võrreldes enamike Aafrika riikidega, kuid meie idusektoril on omadused, mis teevad koostöö väga väärtuslikuks. Eelkõige paistab silma Eesti idufirmade globaalne mõtteviis. Kuna meie koduturg on väike, on paljud Eesti idufirmad kohe valmis laienema teistesse riikidesse. Aafrikas keskendutakse lahenduste loomisel eelkõige kohalikule turule. Sageli jäädakse kinni kohalisesse probleemidesse nagu piiratud turg või taristuprobleemid, mis kokkuvõttes pidurdab ettevõtluse ja innovatsiooni arengut.  

Eestist pärit globaalne edulugu on kindlasti ettevõte Bolt, mis tegutseb edukalt Euroopas ja on laienenud ka mitmetesse Aafrika riikidesse, kuuludes seal juhtivate sõidujagamis- ja kullerplatvormide hulka techtour.com. Selliste näidetega saame innustada Aafrika iduettevõtjaid mõtlema suuremalt ja nägema koduturust kaugemale. 

4. Lisaks globaalsete ambitsioonide jagamisele, mida on Eestil Aafrikale pakkuda?  

KR: Eesti arengukoostöö üks põhimõte on jagada oma teadmisi ja kogemusi valdkondades, kus oleme tugevad. Eesti on tuntud e-riigi lahenduste, e-teenuste ja küberturvalisuse poolest, mis kõik on olulised kaasaegse ettevõtluskeskkonna komponendid.  

Näiteks panustab ESTDEV mitmetes Aafrika riikides e-valitsemise arendamisse (digitaalsed teenused, andmevahetusplatvormid jne), mis loob üldisemat soodsat pinnast ka idufirmade tekkeks. Paljud Eesti koostööprojektid Aafrikas keskenduvad ettevõtluskoolitustele, naiste ja noorte kaasamisele tehnoloogiasse, kübertaristute loomisele jms. Arengukoostöö projektide kaudu toetame kontaktide loomist ja kohaliku suutlikkuse kasvu. Need on Eesti ettevõtetele, kodanikuühiskonna ja akadeemia organisatsioonidele hea võimalus teha esmane “turutest”, saada aimu kohapealsest olukorrast ning luua suhteid, mis võivad hiljem kasvada pikaajalisteks partnerlusteks. Idusektori koostöös tähendab see näiteks ühisprogramme, mentorlusskeeme või pilootprojekte, kus Eesti ja Aafrika startup’id ning inkubaatorid tegutsevad kõrvuti. 

Lõppeesmärk on, et tänu nendele koostöödele sünniksid tugevamad, rahvusvahelisele turule orienteeritud Aafrika idufirmad ning tekiks vastastikku kasulikud ärisidemed Eesti ja Aafrika ettevõtjate-investorite vahel. ´

“Arengukoostöö kaudu toetame kontaktide loomist ja kohaliku suutlikkuse kasvu. Need projektid on Eesti ettevõtetele hea võimalus teha esmane “turutest”, saada aimu kohapealsest olukorrast ning luua suhteid, mis võivad hiljem kasvada ärilisteks partnerlusteks.”  

Kristel Rillo , ESTDEV-i innovatsiooni ja ettevõtluse nõunik

5. Kui olulised on jätkusuutlikkus ja roheteemad Aafrika idusektorile? 

KR: Rohepööre ja jätkusuutlikkus on kahtlemata fookuses ka Aafrika riikides. Paljudes riikides on vastu võetud rohepöörde kavad ning rõhutatakse, et innovatsioon peab toetama säästvat arengut. Küsimus on pigem selles, kas see prioriteet väljendub ka tegudes. Arengukoostöö projektide rahastajad (näiteks rahvusvahelised doonorid, Euroopa Liit jmt) nügivad oma programmidega järjest enam, et iduettevõtluse toetamise programmides pöörataks tähelepanu ka rohelistele eesmärkidele – olgu selleks energiatõhusus, ringmajandus või kliimamuutuste leevendamine. Kui rahastaja tingimustes on roheteemad sees, siis tehakse projekt raames vastavad tegevused ära. Kui aga välist survet pole, kipuvad riiklikul tasandil rohepöörde algatused venima või jääma paberile.  

6. Millistes sektorid Aafrikas on avatud roheinnovatsioonile? 

KR: Roheteemad on kõige teravamalt üleval nendes valdkondades, mis on majandusele ja elukeskkonnale kriitilised. Energeetika on kahtlemata prioriteet - kuidas laiendada juurdepääsu elektrile, samal ajal liikudes puhtamate energiaallikate (päikese, tuule, biogaasi jms) kasutamisele. Transport on teine valdkond, kus rohelahendusi aktiivselt otsitakse – näiteks elektritransport linnades, efektiivsem logistika, ühistranspordi digitaliseerimine. Mõnes riigis on ka kaevandussektoris hakatud rääkima keskkonnasäästlikumast lähenemisest, arvestades nii kliimamõjusid kui ka kogukondade heaolu. Kuid taas tekib küsimus: kui palju tehakse reaalselt teisiti? Seni on roheteema sageli “top-down” ehk ülalt alla suunatud. Strateegilised eesmärgid on seatud, kuid altpoolt, nii ettevõtete kui tarbijate poolt pole alati sammu pidavat nõudlust ega survet. 

7. Kui realistlik on rohepööre Aafrikas? 

KR: Kohalikud eksperdid ütlevad, et rohepööret tuleb Aafrikas kujundada väga praktiliselt – muutes selle lahutamatuks osaks igast sektorist, mitte vaid eraldiseisvaks eesmärgiks, mida aetakse siis, kui välispartner nõuab. Täna saab kinnitada, et üle Aafrika kontinendi on välja kujunenud nn “kuumad valdkonnad”, kuhu koonduvad nii iduaktiivsus kui investeeringuid. 

Fintech. Finantstehnoloogia on vaieldamatult Aafrika idumaastiku vedur. Finantsteenuste kättesaadavus on Aafrikas pikka aega olnud probleem, kuna suur osa elanikkonnast on traditsiooniliste pangateenuste haardeulatusest väljas. Idufirmad on seda tühimikku täitmas uuenduslike lahendustega: mobiilimaksed, digitaalsed rahakotid, ühisrahastus, alternatiivsed laenuteenused, plokiahela põhised makselahendused jne. Alates legendaarse M-Pesa mobiiliraha lansseerimisest Keenias on fintech-sektor plahvatuslikult kasvanud üle Aafrika.  

Agritech. Põllumajandus on paljude Aafrika riikide majanduse selgroog ja peamine tööhõive allikas. Seega on iduettevõtjate huvi põllumajanduse uuendamise vastu loogiline ja tugevalt kasvanud. Põllumajandustehnoloogia startup’id tegelevad näiteks nutikate põlluhalduslahendustega, mis aitavad talunikel suurendada saagikust (nt sensorid ja andmeanalüüs mulla niiskuse või toitainete jälgimiseks), tarneahela platvormidega, mis viivad kokku talunikud ja turud, ilmastikukindlust pakkuvate kindlustustoodete või satelliidipõhiste monitooringuteenustega jne. Kuna elanikkond kasvab ja kliimamuutused avaldavad survet traditsioonilisele põllumajandusele, nähakse agritech’is tohutut potentsiaali toiduga kindlustatuse tagamisel. 

Edutech. Aafrika on maailma noorim kontinent, mistõttu on hariduse kättesaadavus ja kvaliteet üliolulised teemad. Haridustehnoloogia idufirmad on asunud seda väljakutset lahendama, arendadesnäiteks e-õppe platvorme, mis toovad kvaliteetse õppe sisu interneti kaudu ka sinna, kus head õpetajat või kooli füüsiliselt pole. Samuti mobiiliäpid, mis aitavad noortel omandada uusi oskusi (keeleõppe, koodikirjutamine jpm) iseseisvalt või mänguliselt. Digitaalne infrastruktuur ning nn maksev klient on muidugi eraldi teema, aga vajadus ja huvi edutech lahenduste vastu on suur.  

Jobtech. Väga põnev ja minu jaoks uus nišš, mida Sambia kolleegid nimetasid, on nn jobtech ehk töökohtade loomise platvormid. See termin koondab kõiki digiplatvorme ja -lahendusi, mis aitavad inimestel töökohti luua, tööd leida või seda paremini teha. Teisisõnu on jobtech “töö tulevik” digiajastul. Aafrika kontekstis, kus noorte tööpuudus on kriitiline probleem, on jobtech sektorina tohutu potentsiaaliga. Siia alla kuuluvad näiteks: taksoplatvormid ja kullerteenused, tööotsingu ja värbamise platvormid, aga ka freelance ja tööampsu/varutöötaja platvormid, aga ka online kursused ja oskuste portaalid, mis pakuvad kutseõpet või IT-koolitusi, et noored saaksid omandada tööturul nõutud oskusi ja seeläbi suurendada oma töövõimalusi. 

Loomulikult on Aafrika iduökosüsteemis teisigi olulisi sektoreid – näiteks HealthTech, E-kaubandus. 

8. Lõpetuseks: ESTDEV osaleb Euroopa digi- ja rohepöörde ühisalgatuses Aafrika idusektori arenguks. Käimas on 600 000 eurone hange partneri kaasamiseks. Mida loodame saavutada?  

KR: Suurem eesmärk on luua koostöö platvorm, kus Aafrika iduettevõtted ja Eesti partnerid saavad arendada uusi koostöömudeleid, vahetada kogemusi ja tõsta kompetentsi, ja kus investorid leiaksid usaldusväärseid partnereid. Arengukoostöö vaates tähendab see seda, et me investeerime partnerluste kaasloome protsessi – disainime programme koos kohalikega, et need vastaksid reaalsetele vajadustele, pakume mentorlust ja äriarendus inkubaatoreid, ja toetame Aafrika idufirmade esimesi samme turule sisenemisel. Kui need projektid õnnestuvad, sünnivad nende pinnalt juba edasised loodetavasti juba ärilised koostöövormid ilma arengukoostöö nügimiseta. 

Eesti on väike doonor ning meil pole luksust ressurssidega laristada – peame iga projekti tegema nii, et sellest kasvaks midagi jätkusuutlikku. Kui Eesti startup-kogukond ja Aafrika idufirmad leiavad tänu sellele programmile ühise keele ja usalduse, siis saabki arengukoostööst viis kuidas panna alus Eesti-Aafrika ühisprojektele, mis on suure mõjuga ja majanduslik kasulikud nii Aafrika riikidele kui Eestile.