Tallinna Mehhanism

Venemaa agressioonisõja üks pidevaid sihtmärke on Ukraina kübervõime nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. Seetõttu on oluline toetada Ukraina küberkaitset ning vastava taristu taastamise ja arendamise võimet. Ukraina tsiviilsektori küberkaitset ja -võimekust toetavad partnerriigid Tallinna Mehhanismi kaudu.

2024. aastal toimus Ukraina suunal 4315 küberrünnakut, keskmiselt 12 rünnakut päevas. Enamus neist olid korraldatud Venemaa poolt ja suunatud Ukraina elutähtsa infrastruktuuri vastu.

23. detsembril 2023 käivitas Eesti koos Ukraina, Madalmaade, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, USA ja Ühendkuningriigiga süsteemi, mille eesmärk on võimendada doonorriikide kübertoetust Ukrainale tsiviilvaldkonnas. Süsteem sai esialgse kohtumise asukoha järgi nimeks Tallinna Mehhanism. Mehhanismi vaatlejaliikmed on NATO ja Euroopa Liit. Mehhanismil on Eesti koordinaator Kiievis, Poola toetusüksus Varssavis ning Ukraina ja kõigi doonorite esindajaid koondav koordinatsioonigrupp. Mehhanismi abil süstematiseeritakse Ukraina vajadused ja viiakse need kokku doonorite võimalustega nii, et eri riikide toetus tekitaks ühtse süsteemse terviku.

2025. aastal avati Eesti toel Kiievis Tallinna Mehhanismi rakenduskeskus, mis koordineerib algatuse raames ellu viidavaid küberturvalisuse ja küberdiplomaatia projekte. Rakenduskeskuse ülesanne on kaasata ka erasektor - nii Ukraina kui ka rahvusvahelised kübervaldkonna ettevõtted - Tallinna Mehhanismi projektide elluviimisse. See võimaldab eraettevõtetel panustada algatuse ökosüsteemi ja osaleda erinevates projektides ohtude tuvastamisest ja intsidentidele reageerimisest kuni Ukraina küberturbe spetsialistide koolitamiseni. 

Kasvav toetus

ESTDEV sõlmis 2025. aastal Rootsi arengukoostöö agentuuriga Sida 12,2 miljoni euro suuruse koostöölepingu, et Tallinna Mehhanismi raames toetada Ukraina küberturvalisust. Kokku on Tallinna Mehhanismiga liitunud doonorriigid praeguseks kogunud üle 200 miljoni euro Ukraina vastupanuvõime tõstmiseks. Riigina eraldas Eesti 2024. aasta arengukoostöö eelarve raames 500 000 eurot ja kavatseb jätkata toetamist samas mahus.