Tallinna Mehhanismi liikmete kohtumine Itaalias: rahvusvaheline huvi panustada Ukraina kübervastupidavusse on üha suurem

Eestit kohtumisel esindanud digi- ja küberdiplomaatia erisaadik Helen Poppi sõnul kinnitas kohtumine liikmesriikide ja vaatlejate vankumatut pühendumust Ukraina kübervastupidavuse toetamisele. „Venemaa agressioonisõda mõjutab Ukrainas kõiki eluvaldkondi ning rünnakud jätkuvad ka küberruumis. Seetõttu on äärmiselt oluline jätkata Ukraina tsiviilvaldkonna küberkerksuse tugevdamist ning toetada riigi jaoks elutähtsa digitaristu kaitsmist ja arendamist,“ ütles Popp. 

Kohtumise arutelude keskmes oli tarvidus muuta Tallinna Mehhanismi tegevust järjepidevalt tõhusamaks ja tulemuslikumaks, eelkõige projektide elluviimisel. Seejuures rõhutati avaliku ja erasektori koostöö tähtsust. 

“Meil on selge eesmärk muuta rahvusvaheline koostöö praktilisteks lahendusteks, mis tugevdavad Ukraina vastupanuvõimet küberruumis. ESTDEVil oli Roomas toimunud kohtumisel võimalus jagada oma kogemusi ja õppetunde, mida oleme saanud Ukrainas küberjulgeoleku projekte ellu viies. Koos Eesti ettevõtetega on meil selleks juba olemas nii vajalik kogemus, kontaktid kui ka pädevad meeskonnad,” ütles Toomas Tirs, ESTDEVi esindaja Ukrainas. 

Lisaks võeti kohtumisel ametlikult vastu Hispaania kui mehhanismi 15. liikmesriigi liitumine Tallinna Mehhanismiga. Samuti sai Jaapan ametlikult vaatlejariigiks ning praeguse mehhanismi eesistuja Itaalia kutsel osalesid 8 riiki esmakordselt Tallinna Mehhanismi kohtumisel ning väljendasid huvi tulevikus liikmesriigiks saamise vastu. 

“Hispaania liitumine kinnitab mehhanismi rahvusvahelist tähtsust ja keskset rolli mitmekülgses koostöös Ukraina toetamisel. Ühtlasi ilmestab see mehhanismi võimet kaasata üha uusi riike, kes soovivad anda konkreetse panuse Ukraina küberkerksuse tugevdamisse,” rõhutas Popp.

Tallinna Mehhanismi raames on ESTDEVil keskne roll Eesti ja Ukraina ühisprojektide planeerimisel, elluviimisel ja tulemuste saavutamisel. Lisaks Eesti riigi panusele on ESTDEV kaasanud projektide rakendamiseks suurel hulgal välisrahastust. ESTDEVi rahastusel käivitati ka erasektori kaasamiseks vajalik platvorm ning loodi Kiievis asuv Tallinna Mehhanismi rakenduskeskus (TMPO), mille ülesanne on koordineerida liikmesriikide tegevuste rakendamist ja toetada koostööd Ukraina asutuste ja rahvusvaheliste partnerite vahel. 

Sel aastal on Tallinna Mehhanismi projektide kaudu Ukraina kübertoetuseks eraldatud kokku üle 32 miljoni euro, millest umbes 700 000 eurot on Eesti panus. 2027. aastal kavandab Eesti eraldada suurema summa. 

Itaalia võttis 1. juulil Ühendkuningriigilt üle Tallinna Mehhanismi rotatsiooni korras vahetuva eesistuja rolli ning Itaalia juhib kübertoetuse töörühma kuni käesoleva aasta detsembri lõpuni. Kohtumisel teatati, et järgmise aasta esimeses kvartalis saavad Tallinna Mehhanismi juhtriikideks Soome ja Norra. 

Tallinna Mehhanism on rahvusvahelise koostöö platvorm Ukraina tsiviilküberturvalisuse vajaduste süstematiseerimiseks ja nende kooskõlastamiseks doonorite ja partnerite võimekustega, et tagada terviklik ja ühtne toetus Ukrainale.