Eesti arengukoostöö stipendiumiprogrammid aitavad kaasa väärtuspõhiste partnerriikide kujunemisele

Varem välisministeeriumi ning nüüd Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) korraldatavate stipendiumiprogrammide eesmärk on muuta Eestis pakutav kvaliteetne haridus kättesaadavamaks tudengitele arengukoostöö partnerriikidest. Stipendiumid võimaldavad neil õppida kraadiõppes ja täiendkoolitustel nendes valdkondades, mis aitavad saavutada nende koduriigi arengueesmärke. 

Õppestipendiumite jagamiseks on aastate jooksul toetust saanud kõik suuremad Eesti ülikoolid, aga ka muud kõrgharidust või täiendõpet pakkuvad asutused nagu MTÜ Tuleviku Tehnoloogiaharidus (kood/Jõhvi), Estonian Business School ja Eesti Diplomaatide Kool. Valdkondade valikul on lähtutud sihtriigi vajadustest, aga ka sellest, mis on Eesti tugevused. Seega tullakse enamjaolt siia oma teadmisi täiendama e-valitsemise ja IT, ettevõtluse, haridusjuhtimise ja -innovatsiooni ning ühiskonnateaduste, diplomaatia ja Euroopa Liidu integratsiooni teemadel. Selline fookus aitab kaasa väärtuspõhiste ja stabiilsete partnerriikide kujunemisele, mis on Eesti jaoks nii poliitiliselt kui ka julgeolekuliselt oluline. 

Eesti hea kuvand tekitab huvi siin õppimise vastu 

Üks sellistest programmidest on Eesti Diplomaatide Kooli (EDK) täiendõppeprogramm “Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia”, mille raames on Eesti arengukoostöö partnerriikide diplomaadid ja ametnikud juba aastaid täiendanud oma teadmisi rahvusvaheliste suhete alustaladest. Lisaks Eestile on selle programmi läbiviimist toetanud ka Soome, Rootsi ja USA välisministeeriumid. 

“Igal aastal on meie tudengitest kujunenenud üks ühtne grupp, kes õpivad teineteiselt. Kuigi kõik on erineva taustaga, siis selliste kollektiivide suurim pluss on teineteise pidev täiendamine ja küünarnukitunne,” ütles EDK direktor Ekke Nõmm.  

Tihtipeale satuvad inimesed sellistesse programmidesse tööalaste suunamiste kaudu, ent mõnel juhul võib huvi inimestes tekkida ka väljapaistva Eesti välispoliitika tulemusel. Niiviisi juhtus 2025. aastal programmi lõpetanud Stephen Kimoitaga, kes töötab Keenia välisministeeriumis välisteenistuse vanemametnikuna. 

“2022. aastal külastas Keeniat president Kersti Kaljulaid, kes oli väga hea Eesti turundamises. Teie riigi avalik diplomaatia jättis väga hea mulje ja just nii tekkiski mul huvi. Lugesin, et olete digivaldkonnas väga kogenud ning et sellised asjad nagu Skype ja Bolt on eestlaste loodud. Mulle avaldas muljet ka teie e-valitsemise süsteem,” selgitas Kimoita. 

Õpingud Eestis avardavad maailmapilti  

Sellest, kuidas ja miks inimesed õppeprogrammiga liituvad, on olulisem, mida nad pärast programmi lõppu enda igapäevatöösse kaasa võtavad. Eelmise aasta sügisel programmiga liitunud Ukraina Riigikontrolli nõuniku Olha Uzbeki sõnul on Eesti õpingud pannud teda mõistma erinevate perspektiivide olulisust. 

“Minu jaoks on oluline otsene suhtlemine inimestega erinevatest riikidest. Kui palju saab õppida lihtsalt teisi inimesi kuulates, vaateid vahetades ja püüdes mõista erinevaid perspektiive. See on pannud mind hindama, kuidas nende seisukohad on kujunenud, miks inimesed võivad sama küsimust erinevalt näha ja kuidas selline dialoog aitab leida ühist keelt. Usalduse loomine viib tulemusliku koostööni ja aitab mind edaspidi läbirääkimisprotsessides,” arvas Uzbek. 

“Ma olin alguses väga roheline rahvusvaheliste läbirääkimiste vallas, ent praktilised simulatsiooni harjutused ja grupitööd võimaldasid mul kuulda ja mõista teiste inimeste mõtteid. Iga päev õppisin uusi teemasid ja asju,” avaldas sarnast arvamust ka Kimoita. 

Ukrainlanna sõnul oli postkolonialism tema jaoks teemana samuti üllatavalt huvitav, kuna see pani teda mõistma, kuidas koloniaal- ja imperialismi pärand on kujundanud riike, institutsioone ja idenditeete. “See aitas mul paremini mõista, kuidas Ukraina ja teised postsovetlikud riigid on jõudnud sellisesse olukorda, kus nad täna on.” 

Kimoita arvates oli eestlaste puhul märkimisväärne nende efektiivsus ülesannete täitmisel. “Õppisin mõistma, mida tähendab efektiivsus. Seda, kuidas eestlased hindavad aega ja ülesannete õigeaegset täitmist. Samuti oli erinevate kultuuride kogemine silmiavardav,” kirjeldas Kimoita. 

Haridus on üks olulisim reformide vedur 

ESTDEV-i hariduse valdkonnajuhi Kristi Kulu sõnul ei ole haridus arengukoostöös eesmärk omaette. „Me ei panusta haridusse lihtsalt hariduse pärast. Hariduse kaudu toetame partnerriikides inimesi ja institutsioone, kes veavad edasi demokraatlikke reforme, tugevdavad avalikku haldust ja loovad eeldusi majandusarenguks,” selgitas ta. 

“Kui inimesed tulevad Eestisse õppima ja naasevad oma riiki uute teadmiste, oskuste ja kontaktidega, hakkavad need muutused tööle ka laiemalt – organisatsioonides ja süsteemides, kus nad tegutsevad. Just seetõttu seome stipendiumitegevused üha teadlikumalt konkreetsete projektide ja riiklike reformiprioriteetidega, et hariduse mõju ei jääks üksikisiku tasandile, vaid toetaks pikaajalist ja kestlikku muutust,” ütles Kulu. 

Alates 2026. aastast muutusid stipendiumite väljaandmise põhimõtted, mille kohaselt eraldi stipendiumite taotlusvooru enam ei korraldata. Stipendiumit saab edaspidi taotleda ja täiendõppetegevusi kavandada arengukoostöö sihtriikide taotlusvoorude raames. Selline lähenemine võimaldab tagada nende parema seotuse partnerriigi vajaduste ja konkreetse projekti eesmärkidega. See aitab ka vältida killustatust erinevate tegevuste vahel ühes partnerriigis, mis omakorda aitab muuta kogu arengukoostöö tegevusi mõjusamaks. 

Arengukoostöö ja hariduse kaudu kujundatud positiivne kuvand toetab ühtlasi ka Eesti majandushuvisid. Tänu järjepidevale hariduskoostööle on Eestil hea rahvusvaheline tuntus ja usaldusväärsus, mis omakorda lihtsustab Eesti ettevõtete sisenemist kohalikele turgudele ja rahvusvahelistesse konsortsiumitesse. Nii täidab hariduse ja stipendiumite kaudu tehtav arengukoostöö korraga nii väärtuspõhiseid, julgeolekulisi kui ka majanduslikke eesmärke.