Eesti digitaalsed ja masinõppe lahendused pakuvad suurt potentsiaali Ukraina energiaturu parendamiseks
Eesti ja Ukraina ühisprojekt Ukraina energiajulgeoleku tugevdamiseks on näidanud Eesti digitaalsete ja masinõppe lahenduste potentsiaali Ukraina taristu analüüsi, varade haldamise ja andmetel põhineva järelevalve parandamiseks.
Sel nädalal külastasid Ukraina riikliku energia- ja kommunaalteenuste reguleerimiskomisjoni (NEURC) ja riigile kuuluva elektrienergia ülekandesüsteemi halduri UKRENERGO esindajad Eestit, et arutada projekti lõpuleviimisest saadud õppetunde ja tulevase koostöö potentsiaali Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja Eesti elektrivõrgu järelevalve ettevõttega Hepta Insights.
Nii NEURCi kui UKRENERGO arvates oli projekt oluline Ukraina energiataristu järelevalve ajakohastamiseks. „Projektist sai oluline praktiline verstapost kaasaegse mudeli väljatöötamisel, mille eesmärk on tagada energiataristu vastupidavus hübriid- ja füüsiliste ohtude korral,“ ütles UKRENERGO majanduslike ohtude seiregrupi juhtiv spetsialist Andrii Terentiev.
Hepta Insights tagas tehisintellektil põhineva elektrivõrgu järelevalve tarkvara, mis võimaldab kiiremaid järelevalvetsükleid, hõlpsamini defekte leida ja vähendada järelevalve üldkulusid.
„Selliste digilahenduste rakendamine võiks järk-järgult parandada seda, kuidas elektrituru operaatorid koguvad, töötlevad ja analüüsivad taristuga seotud andmeid. Samas näitas projekt, et sellise funktsionaalsuse praktiline kasutuselevõtt eeldab täiendavat tehnilist arendustööd, usaldusväärset juurdepääsu asjakohastele andmetele ning sidusrühmade vahelist jätkuvat koostööd,“ ütles NEURCi strateegilise arengu ja rahvusvahelise koordineerimise osakonna peaspetsialist Svitlana Kozyrenko.
Üks peamisi takistusi projekti käigus oli õhuruumi kasutamise piirang, mis mõjutas otseselt võimalust kasutada seireks droone. „Piiratud õhuruum kujunes taristu kaardistamise üheks peamiseks väljakutseks ning mõjutas oluliselt võimalust koguda piisavalt andmeid süsteemi põhjalikuks analüüsimiseks. See kogemus tõestas selgelt vajadust paindlikumate, hübriidsete lähenemisviiside järele. Samuti näitas see, et rahuaja tingimustes välja töötatud digitaalsed lahendused vajavad sõjaolukorras kasutamiseks olulist kohandamist,“ selgitas Kozyrenko.
Sellest tagasilöögist hoolimata on nii Eesti kui Ukraina osapooled huvitatud tulevikus koostöö jätkamisest. „Projekt kinnitas Eesti ja Ukraina jätkuva koostöö tähtsust energiasektori digitaliseerimisel ja taristu seire valdkonnas. Eesti kogemused e-valitsemise, avaliku sektori innovatsiooni ja Euroopa integratsiooni valdkonnas täiendavad Ukraina praktilisi kogemusi vastupidava kriitilise energiataristu säilitamisel sõjaolukorras. Ukraina ja Eesti vaheline jätkuv teadmiste ja kogemuste vahetamine toetab selliste kohanemisvõimelisemate, vastupidavamate ja tõhusamate digilahenduste väljatöötamist, mis on kooskõlas Ukraina strateegiliste prioriteetide ja EL-i integratsiooni eesmärkidega,“ sõnas Teremtiev.
„Venemaa hoolimatu energiataristu ründamine on raskendanud ukrainlaste igapäevaelu, ent samameelsete partnerite toel on võimalik keerulistest seisudest välja. Eesti on pühendunud Ukraina toetamisele ja jagab enda oskusteavet, et kergendada ukrainlaste koormat ja aidata kaasa nende teekonnale EL-ga liitumiseks,“ ütles ESTDEV-i demokraatia ja õigusriigi valdkonnajuht Eva-Maria Liimets.
Seotud artiklid
