Eesti ja Hollandi ekspertiis võimaldab Moldoval läbi viia praktilisi reforme põllumajandus- ja toidusektoris
Põllumajanduse digitaliseerimine, sh terviklike andmesüsteemide loomine ja toetuste tõhus haldamine, on olulised eeltingimused Moldova liitumiseks EL-ga. EL-i poolt rahastatud Eesti-Hollandi-Moldova ühisprojekt aitab muutused praktiliselt ellu viia.
Projekti esimesel aastal tehti käegakatsutavaid edusamme Moldova põllumajanduse paremaks juhtimiseks. Eesti ja Hollandi eksperdid töötasid koos Moldova kolleegidega, et panna paika selge ja struktureeritud tegevuskava, mis ühtivad nii riiklike prioriteetide kui ka EL-i standarditega. See etapp oli kriitiline, et tuvastada süsteemseid väljakutseid, sealhulgas piiratud tööjõuressursid nii Moldova Põllumajandus- ja Toiduainetööstuse Ministeeriumis (MAFI) kui Moldova Põllumajanduse Investeeringute Agentuuris (AIPA) ning aegunud või killustatud digisüsteemidest tulenevad piirangud. Need probleemid on raskendanud põllumajandusandmete efektiivset kogumist, analüüsimist ja avaldamist.
Lisaks probleemide tuvastamisele, loodi esimesel aastal koostöömudel, mis tugines pidevale praktilisele toele, mitte ühekordsetele soovitustele. Moldovas töötav mestimisprojekti nõunik Agnes Naarits, kes saabus Chisinausse 2025. aasta veebruaris tõi seda lähenemist esile: „Selle projekti eesmärk on muuta Moldova põllumajandus kaasaegsemaks, õiglasemaks ja põllumehi toetavamaks, millest saab kasu terve riik. See tähendab ka jätkuvat tuge Eesti ja Hollandi ekspertidelt; nad ei piirdu ainult soovituste andmise ja lahkumisega. Nad jäävad protsessi kaasatuks, aidates töötajad samm-sammult, vastates küsimustele ja tagades, et uued vahendid ja protseduurid ka päriselt toimiksid.“
Nüüd, teisel aastal, kui alus on loodud, ei keskendu tegevused enam planeerimisele vaid muudatuste elluviimisele. Keskendutakse soovituste muutmisele praktilisteks edusammudeks andmehalduses, seiresüsteemides ja maksete haldamises. Põhikomponendiks on 2026. aasta kevadeks ja suveks kavandatud õppevisiidid, mille käigus külastavad AIPA ja MAFI ametnikud vastavaid Eesti asutusi, et näha, kuidas võrreldavad süsteemid toimivad EL-i liikmesriigis. Õppevisiitide eesmärk on kiirendada õppimist ja toetada tõestatud lahenduste kohandamist Moldova oludele.
„Mitte väga kauges minevikus pidid ka Eesti põllumehed toetusi taotlema isiklikult kohale minnes, paberikuhjadega mässates ja väärtuslikku aega raisates. Meie kogemus näitab, et süsteeme saab muuta. Nüüd on meie kord jagada seda kogemust Moldovaga ja toetada nende teekonda Euroopa Liitu,“ ütles ESTDEV-i Euroopa regioonijuht Margus Gering.
Projektil on laiaulatuslik toetus erinevatelt osapooltelt, mida juhib Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), koostöös peamiste Eesti asutustega, sealhulgas Maaelu Teadmuskeskuse (METK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja selle Infotehnoloogia Keskusega (REMITK). ESTDEV-i projektijuhi Galina Uibose sõnul tugevdab selline mitmekesisus tulemusi: „See mestimisprojekt saab kasu kõigi partnerite erinevatest vaatenurkadest. Selline erialane kogemuste vahetamine on olnud väga väärtuslik.“
Tulevikku vaadates oodatakse, et teine aasta toob kaasa nähtavaid kohapealseid edusamme - kaasajastatud digitaalsed tööriistad, tõhusamad haldusprotsessid ja tugevam institutsiooniline suutlikkus -, mis lähendab Moldova põllumajandussektorit EL-i tavadele ja annab sellele parema positsiooni tuleviku rahastamisvõimaluste jaoks.
Projekti „Põllumajandussektori monitoorimise ning andmete ja maksete haldamise tugevdamine“ eelarve on 900 000 eurot. Projekt kestab 2027. aasta veebruarini.
Seotud artiklid
