Eesti ja Jaapani koostöös valmiv sisepõgenike sotsiaalmaja sai Ukrainas nurgakivi

Sotsiaalmaja valmib Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja Jaapani Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri (JICA) ühisprojekti tulemusena, mis tõi kokku Eesti puitmoodulite tipptegija Harmet OÜ ja Jaapani ühe suurima fasaadimaterjale tootva NICHIHA korporatsiooni.    

Tseremoonial osalenud Eesti välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratniku sõnul pole eestlaste solidaarsus Ukrainaga juhuslik. “Omaenda okupatsiooni- ja küüditamiskogemuse najal mõistame täielikult, mida tähendab kodust ilma jäämine ja vabaduse eest seismine. On üks Ukraina vanasõna: “Дім там, де серце” - kodu on seal, kus on süda. Need 18 korterit ei tähenda üksnes 18 elamispinda, vaid 18 perekonda, kes saavad tagasi turvatunde ja väärikuse,” ütles Ratnik. 

“Brussõlivi sotsiaalmaja on hea näide mitmepoolsest koostööst, kus Eesti koostöös Jaapaniga aitab lahendada teravat vajadust leida oma kodu kaotanud sisepõgenikele elamisväärne ja kvaliteetne elamispind,” kommenteeris ESTDEV-i esindaja Ukrainas Toomas Tirs. 

Pilootprojekti käigus valmib 18 korteriga puitmoodulitest elumaja koos pommivarjendiga, mis vastab Euroopa Liidu energiatõhususe standarditele, järgib passiivmaja põhimõtteid ning kasutab päikeseenergiat.    

Sisepõgenike turvalise ja stabiilse eluaseme tagamine on Ukraina ülesehituses pikaajalise strateegilise tähendusega, mistõttu on Eestis järjest rohkem populaarsust koguval puit-moodulehituse tehnoloogial suur tuleviku potentsiaal. See võimaldab kiiresti rajada kvaliteetseid ja energiatõhusaid elamispindu ning aitab samal ajal arendada Ukraina ehitussektoris kestlikke lahendusi.   

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel on Ukrainas umbes 3,7 miljonit sisepõgenikku. Žõtomõri oblast, kus asub Brussõlivi väikelinn ja kuhu Eesti on koondanud suurema osa oma ülesehitustöödest, võttis sõja alguskuudel vastu ligikaudu 126 000 sisepõgenikku, kellest 56 000 on piirkonda jäänud. 

Neist omakorda 2000 inimest elab nüüd Brussõlivis. Linnapea Volodymyr Habinetsi sõnul elas enne sõda Brussõlivis veidi üle 5000 elaniku, mis tähendab, et linna populatsioon on sõja algusest kasvanud 40%. 

Brussõlivil on aga pikaajaline kogemus sisepõgenike kaasamisel väikelinna arengusse. Habinets ütles, et Brussõlivisse on jäänud elama ka need, kes saabusid 1986. aastal pärast Tšernobõli katastroofi või Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal. 

2026. aasta veebruaris avas ESTDEV Ovrutši linnas 36-korteriga sisepõgenike sotsiaalmaja, kuhu asub elama ligi 100 Ukraina sisepõgenikku. 

Fotod nurgakivi tseremooniast on leitavad ESTDEV-i Flickri kontolt.