ESTDEV-i toetatud projekt tugevdas Moldova küberkaitsevõimekust ja pani aluse spetsialistide väljaõppele

Moldova seisab silmitsi samade väljakutsetega nagu paljud Euroopa riigid – küberrünnakud muutuvad keerukamaks ning spetsialistide nappus piirab riigi võimekust neile kiiresti reageerida. Just sellele väljakutsele keskendus „Moldova inimkeskse e-valitsemise ja küberkaitsevõimekuse toetamise“ projekt, mille raames tegid Eesti ja Moldova tihedat koostööd küberhariduse arendamiseks, riigiasutuste praktilise valmisoleku tugevdamiseks ning riikliku kriisijuhtimise võimekuse kasvatamiseks. Projekti peamised partnerid olid Moldova Tehnikaülikooli juures tegutsev küberakadeemia ning Moldova küberjulgeoleku ja digiriigi arendamisega seotud asutused. 

„Moldova tahab olla tõhusam ja konkurentsivõimelisem. Selleks peame oma süsteemid optimeerima ja digiteerima,” ütleb Sergiu Rabii, üks Moldova IT- ja digiarenduse võtmeisikuid.  

Koolitustest püsiva võimekuseni 

Üheks olulisemaks saavutuseks kujunes koolitajate koolitamise programm digikriminalistika (digital forensics) valdkonnas. Tänu Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ekspertide juhendamisele omandasid Moldova küberturbeeksperdid kogemusi, kuidas pingelistes ja stressirikastes olukordades suhelda, infot vahetada ja tiimina koos töötada. 

„Õppisime kaitsma tänapäevast maailma,“ selgitas TalTechi ekspert Oliver Kikas. „Maksed, autod, meditsiin, põllumajandus, kõik sõltub IT-süsteemidest. Keegi peab neid kaitsma, muidu tekib kaos.“  

Eesti eksperdid viisid läbi koolitusi ning andsid ka kõik õppematerjalid üle Moldova partneritele. Kokku osales koolitustel 45 tulevast koolitajat. 

„Selle projekti kõige olulisem tulemus ei ole üksnes koolitatud spetsialistide arv, vaid see, et teadmised ja oskused jäävad Moldovasse. Kohalikud eksperdid saavad nüüd ise uusi küberturvalisuse spetsialiste välja õpetada ning edasi arendada õppeprogramme, mis aitavad tugevdada riigi küberkaitsevõimekust ka aastate pärast. Just selline jätkusuutlik mõju on arengukoostöö tegelik eesmärk,“ ütles ESTDEV-i e-valitsemise projektijuht Arturas Matšenas. 

Reaalsed rünnakud, päris meeskonnad 

Teadmised üksi ei taga valmisolekut. Seetõttu keskendus projekt suurel määral ka spetsialistide  praktiliste oskuste arendamisele. 

2025. aasta sügisel toimus Chişinăus rahvusvaheline küberõppus MD–EE Cyber Shield, kus osales üle 60 küberjulgeoleku eksperdi riigiasutustest ja kriitilise taristu organisatsioonidest. Reaalsetest küberintsidentidest inspireeritud stsenaariumide abil harjutati rünnete avastamist, intsidentidele reageerimist ning kriisiolukorras koostöö tegemist. 

Eesti E-riigi Akadeemia, Moldova Riikliku Küberjulgeolekuagentuuri (ASC) ja CybExer Technologies koostöös korraldatud õppus näitas, et Moldova organisatsioonides on olemas tugev potentsiaal, kuid tõi esile ka valdkonnad, mida edasi arendada. Tähelepanu pöörati näiteks küberohtude varajasele tuvastamisele, reaalajas reageerimise võimekusele, kriitiliste süsteemide seirele ja organisatsioonide vahelise infovahetuse parandamisele. Nii kujunes õppusest oluline tööriist Moldova küberkaitse edasise arendamise planeerimisel. 

“Küberõppused on kõige tõhusam viis oma kübervõimete treenimiseks ja selle tagamiseks, et kriitilised teenused oleksid valmis väljakutsetele tõhusalt reageerima,” ütles Eesti E-riigi Akadeemia vanemekspert Elsa Neeme. 

Uus tööriist kriiside juhtimiseks 

Projekti üks käegakatsutavamaid tulemusi oli olukorrateadlikkuse tarkvara kasutuselevõtt Moldova riiklikus pilvekeskkonnas. Selle abil saavad küberturvalisuse eest vastutavad asutused paremini analüüsida ohte, jagada infot ning koordineerida tegevusi võimalike küberintsidentide ajal. Lahendus ei piirdu aga vaid kübervaldkonnaga. Tarkvara saab kasutada ka näiteks kriitiliste taristu objektide monitoorimiseks või elektrikatkestuste ennetamiseks. 

Huvi lahenduse vastu osutus oodatust suuremaks. Koolitustel osales 60 spetsialisti, mida oli rohkem, kui algselt planeeritud. See näitab Moldova partnerite kasvavat huvi ja valmisolekut investeerida küberjulgeolekusse. Projekti tulemusena paranesid nii riiklik olukorrateadlikkus kui ka asutustevaheline koostöövõimekus. 

“Situatsiooniteadlikuse tarkvara abil saavad Moldova ametkonnad ülevaate olukorrast kriiside puhul. Ühises tööruumis info jagamine võimaldab neil kiiremini reageerida, ning ka koolituse raames harjutati tarkvara abil erinevate infokildude analüüsimist ja nende abil tervikpildi loomist. Huvi oli suurem, kui algselt ette kujutasime - koolitusele kaasusid inimesed väga erinevate valdkondade ametitest. Tänaseks on tarkvara juba päris probleemide lahenduseks kasutuses,” ütles SensusQ tegevjuht Villiko Nurmoja. 

Eesti kogemus aitab luua püsivat mõju Moldovas 

ESTDEVi e-valitsemise ja küberturvalisuse valdkonna juhi Andres Ääremaa sõnul ei tähenda digipööre kunagi üksnes tehnoloogiat – selle edu sõltub inimestest, institutsioonidest ja oskusest digiteenuseid turvaliselt kasutada. 

„Eesti teab seda oma kogemusest. Oleme üles ehitanud digiriigi, õppinud seda kaitsma ning muutnud need õppetunnid praktiliseks koostööks oma partneritega. Seetõttu oli Eesti Moldovale loomulik partner riigi kübervõimekuse tõstmisel. Selle projekti kaudu aitasime tugevdada küberharidust, ekspertide ja riigiasutuste praktilist valmisolekut ning kriisijuhtimise võimekust. Need tulemused loovad väärtust ka pärast projekti lõppu,“ kommenteris Ääremaa. 

Eesti jätkab Moldova toetamist. 2026. aastal viib ESTDEV Moldovas ellu 3 küberturvalisuse ja digiprojekti, et aidata riigil end tulevaste küberohtude eest paremini kaitsta.