ESTDEV toetab Ukraina haridusvaldkonna “vaeslapsi” - haridust, mis ei ole kohustuslik

Unicefi andmetel on iga kümnes Ukraina õppehoone sõjas hävinud või suletud, sest seal puudub pommivarjend. See tähendab, et nii sõja kui ka COVID-19 pandeemia tagajärjel on ukraina lapsed kaotanud aastaid vajalikku haridust. Viimaste andmete järgi on ligi nelja miljoni lapse haridus häiritud ning nendest umbes 600 000 ei saa üldse koolis käia. Seetõttu on Ukraina üheks oma prioriteediks võtnud koolide taastamise, kuid ressursse kõigi haridusvaldkondade jaoks ei jätku. 

Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) paneb kokku mitmeaastast haridusprogrammi Ukrainas, millega toetatakse valdkondi, mis ei ole Ukraina seaduse järgi kohustuslikud - alusharidus ja kutseharidus. Kuigi kohustuslike õppeastmete hulka need ei kuulu, on alus- ja kutseharidus eluliselt olulised Ukraina ülesehitamisel, et lapsevanemad ja rindelt tulnud täiskasvanud saaksid kiiresti tööturule naasta. 

ESTDEV-i hariduse valdkonna juht Kristi Kulu sõnas, et haridusreforme toetades saab rahvusvaheline üldsus investeerida Ukraina tulevikku. “Laste ja noorte hariduse edendamine Ukrainas annab neile vajaliku lootuse, stabiilsuse ja tööriistad, et oma riigi tulevikku ehitada. Nagu Ukraina kolleegid ise ütlevad, siis lapsepõlve ei saa edasi lükata,” ütles Kulu.

Alusharidus ja Ovrutši lasteaed

Ukrainas kutsutakse Eesti ehitatud Ovrutši lasteaeda ‘kohalikuks kalliskiviks’. Ukraina ülesehituse juht Margus Gering rääkis, et lasteaia ehitus, õpetajate koolitamine ja moodne haridustehnoloogia tegid teised lasteasutused heas mõttes kadedaks. “Ka teised lasteaiad soovisid koolitusi ja uusi ideid, kuidas anda laste arengule hoog sisse juba lasteaias. Ringiga jõudsid need soovid Ukraina haridusministeeriumini ning täna peame me läbirääkimisi Ukraina alushariduse aseministriga, kuidas Eesti hariduskogemust kasutusele võtta üle kogu Ukraina,“ kinnitas Gering.  “Ühe lasteaiaga Ovrutšis on Eesti pannud aluse hoopis suuremaks muutuseks Ukraina alushariduses.” 

Alushariduse suunal on ESTDEV ennekõike lähtunud Ukraina enda soovidest ja vajadustest. Peale Ovrutši lasteaia väga praktilise poole, oli Eestil võimalik pakkuda ka alushariduse koolituste komponenti.

“Et lasteaed ei oleks ainult seinad ja lagi, hoolitsesime selle eest, et ka pakutav haridus oleks võimalikult kaasaegne,” ütles ESTDEV-i vanemprojektijuht Anna Silem. Lisaks uudsele lapsekesksele õppemetoodikale aitab Eesti Ukrainal ka õpetamist ja lasteaedade juhtimist digitaliseerida. “Saame aidata juhtimist optimaalsemaks muuta, et ei kuluks nii palju inimressurssi, kõik oleks lihtne, kiire ja loogiline, aga ka õppevahendid aitaksid lastel teadmisi omandada paremini ja huvitavamalt.” 

Ovrutši lasteaia personali koolitus Ukrainas. 

Nagu Eestiski, ei ole Ukrainas alusharidus kohustuslik ning olukorras, kus paralleelselt on käimas mitu üleriigilist reformi, on lasteaiad jäänud tagaplaanile. “Kuna Ukraina on nii suur riik, siis lihtsalt ei jõua igale poole,” märkis Silem ning lisas, et just seetõttu ongi Eesti hea partner. “Eesti väiksus on võimaldanud kõiksugu reforme väga kiiresti läbi viia ja meil on nüüd see kogemus jagada,” ütles Silem. Ta lisas, et sellest võidab kogu Ukraina, kui saame oma kogemusega aidata neil raha ja ressursse kokku hoida. 

Lisaks Ovrutši lasteaia ehitamisele ja sealse personali koolitamisele, on ESTDEV kaasanud koolitustesse ka teisi Žõtomõri oblasti lasteaia direktoreid ja juhatajaid, kellele on korraldatud kaasaegse õppe seminare. Lasteaia juhid külastasid mullu Eestit, kus neile tutvustati kohalike lasteaedade näitel Eesti erinevaid lähenemisi lapsekesksesse õppesse. Ka ESTDEV-i juunis toimunud Ukraina visiidi ajal oli üks päev pühendatud lasteaedade juhtide koolitamisele. Silem sõnas, et suurim rõhk läheb siiski Eesti ehitatud Ovrutši lasteaiale, et sellest luua hea näide Ukrainas, mille pealt teised hiljem õppida saaksid. “See tagab ka jätkusuutlikkuse, et Ovrutši lasteaed muutuks sisult selliseks, kellelt teised tahaksid käia õppimas,” ütles Silem. 

Üks koolituspäevadest Ovrutši lasteaia personalile.

Kulu sõnas, et Ovrutši lasteaia näitel on nii ESTDEV kui Eesti laiemalt kasvatanud oma usaldust Ukrainas ning meid kutsutakse suuremaid ja laiema haardega projekte ellu viima. Nii on peagi algamas projekt, mille  eesmärk on pakkuda Ukraina valitsusele ja kogukondadele uuenduslikke ja paindlikke lahendusi alushariduse ja lapsehoiuteenuste osutamiseks. See on Kulu sõnul eriti oluline sõjast mõjutatud piirkondade, väikese arvu laste ja sobiva transpordi puudumisega kaugemate kogukondade jaoks.

Kutseharidus

ESTDEV-i kutsehariduse edendamise projektid on samuti välja kasvanud Ukraina enda vajadustest ja soovidest lähtuvalt. Ukraina tööturg on sõja tõttu pööratud pea peale. Seetõttu on kutsehariduse edendamine oluline, sest see on kiireim viis saada inimesi tööturule ja pakkuda inimestele ümberõpet. Näiteks võivad sõjast naasnutel olla füüsilised piirangud, mille tõttu nad ei saa oma endist ametit pidada, siis võimaldaks kutsekoolid ümberõpet ning taas tööturule pääsemist. 

Kulu sõnul toetavad kõik ESTDEV-i kutsehariduse projektid Ukraina kutsehariduse reformi läbiviimist. Kutsehariduses nähakse ka kõige rohkem võimalusi inimeste kiireks ümberõppeks ning oskuste täiendamiseks vastavalt tööturu muutunud vajadustele. “Olukorras, kus paljud mehed on rindel vajavad osad tööd jätkuvalt tegemist. Tööturul on puudus ennekõike elektrikutest ja santehnikutest ning nüüd peavad kutsekoolid mõtlema, kuidas toetada ettevõtlikke naisi nende erialade omandamisel,” ütles Kulu. Ta lisas, et tugev kutseharidus ja paindlikud ümberõppe võimalused on Ukraina sõjajärgse taastumise ja arengu jaoks üliolulised. 

Vaata Kristi Kulu intervjuud ESTDEV-i kutsehariduse projektide kohta Žõtomõri riikliku ülikooli ajakirjandustudengitele: 

Eesti väärtus Ukraina kutsekoolidele ongi just täiskasvanute õpe ja koolitamine, mida Ukraina fookuses pole varem olnud. “Kui Eesti kutsekoolides ringi käia, siis võib näha inimesi erinevates vanustes. Täiskasvanute kaasamist Ukrainas sellisel kujul ei olnud, aga nad näevad seda vajadust ja pöördusid meie poole,” ütles Silem. Täiskasvanu õppe valdkonnas saab Eesti Silemi sõnul jagada väga praktilisi kogemusi - alates sellest, kuidas õpe on korraldatud ja finantseeritud kuni selleni, mis kell toimuvad tunnid. 

Nii nagu alusharidusel, on ka kutsehariduse suurim katsumus uute reformide ees see, et kutseharidus pole kohustuslik ning rahvusvaheliste doonorite ja riigi prioriteedid on põhiliselt üldharidusel. ESTDEV-i kutsehariduse projekt oli suunatud koolide sisehindamisele, kus koolid hindavad, mis neil praegu olemas on, kuhu jõuda tahavad ja mis on nende väljavaated. “Seda olulisem on ESTDEV-ile ja Eestile tegutseda just nendes valdkondades, kus on tegelikult puudus ja ei ole nii suurt doonorite tuge,” ütles Silem. 

Žõtomõri kutsekoolide juhtidega kohtumine Ukrainas. 

Kristi Kulu sõnul ei ole ESTDEV endale kunagi eesmärgiks seadnud kindlalt alus- või kutsehariduses tegutseda, kuid projektiportfell on välja kujunenud lähtudes Ukraina vajadustest. Kui üldhariduses on Kulu sõnul Ukrainas selge reformi visioon ja siht, siis Eesti tuge on seni soovitud just teistel haridusastmetel.