Fookus Moldoval: Eesti arenguprojektid toetavad Moldova tulevikku Euroopa Liidu liikmesriigina

Moldova on olnud Eesti arengukoostöö partner juba üle 20 aasta. Selle aja jooksul on ellu viidud üle 300 ühisprojekti, mis keskenduvad küberturvalisusele, demokraatiale ja haridusele – valdkondadele, mis tugevdavad Moldova valmisolekut liituda Euroopa Liiduga.  

Järgmise põlvkonna küberekspertide koolitamine

Küberrünnakud Moldova digitaristu vastu algasid samal ajal kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukrainas. Paar aastat hiljem, 2024. aasta Moldova presidendivalimiste ja EL-i referendumi eel, käivitas Venemaa ka laiaulatuslikud desinformatsiooni kampaaniad demokraatia õõnestamiseks ja rahvahääletuse mõjutamiseks. 

Moldova vaatas abi saamiseks Eesti poole. Kahe riigi koostöös käivitusid mitmed programmid küberkaitse alase väljaõppe läbiviimiseks ja spetsialistide teadmiste parendamiseks. Riigi süsteemse vastupanu tugevdamiseks avas Moldova Riiklik Tehnikaülikool TalTechi toetusel küberturvalisuse magistriprogrammi ning avas ülikooli juurde Moldova esimese küberkaitse koolitus- ja innovatsioonikeskuse Cybercor. Projekti toetas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). 

ESTDEV-i digiarengu ja küberjulgeoleku valdkonnajuhi Andres Ääremaa sõnul oli 2007. aastal TalTechis avatud küberkaitse magistriõppekaval oluline roll Eesti kübervõimekuse arengus, sest see pani aluse tugevale küberturbe ökosüsteemile ja uue põlvkonna spetsialistide kujunemisele.

“Nüüd me jagame seda kogemust Moldovaga, aidates tõsta nende kübervastupanuvõimet,” rääkis Ääremaa. “Cybercori loomine ja noorte inimeste koolitamine ei ole ainult Eesti tehniline tugi Moldovale, vaid kahe riigi tugev partnerlus turvalise digiriigi tuleviku nimel.” 

Küberkaitse tudengite süsteemne koolitamine loob hea aluse Moldova-Eesti küberkoostöö jätkumiseks, et kindlustada demokraatia ja hoogustada Moldova liikumine arenenud ja avatud digiriigi suunas.  

Kohalike omalitsuste rolli tugevdamine eurointegratsioonis  

EL toetab Moldova ettevalmistusi liitumiseks EL-ga 1,9 miljardi eurose abipaketiga, investeerides taristusse, majandusarengusse, innovatsiooni ja valitsemisreformi. Selleks, et eurorahad jõuaksid ka pealinnast väljapoole, riigi vähemarenenud piirkondadesse, on vaja koolitada kohalike omavalitsuste ametnikke, et nad oskaksid europrojekte kirjutada ja neid kvaliteetselt ellu viia.  

Ukraina, EL-i kandidaatriik nagu Moldovagi, seisis silmitsi sama väljakutsega. ESTDEV koostöös konsultatsioonifirma Civitta Ukraina ja Tartu Ülikooliga arendas koolitusprogrammi  IMPACT.Zhytomyr, mis andis ligi 300-le Zhytomyri piirkonna kohaliku omavalitsuse ametnikule ülevaate EL rahastusvõimalustest, standarditest, taotlemise protsessist ning praktilise projektikirjutamise ja -kaitsmise kogemuse.  

ESTDEV-i Euroopa regioonijuhi Margus Geringu sõnul oli IMPACT.Zhytomyr nii suur edulugu, et see inspireeris sarnase programmi arendamist ka Moldovas. Koostöös Civitta Moldovaga loodi IMPACT.Gagauzia, et pakkuda sarnast koolitust  vähemalt 100-le Gagauzia piirkonna valitsusametnikule. 

"IMPACT.Gagauzia annab kohalikele kogukondadele tööriistad, et strateegilisemalt arendada oma piirkonda ja tagada oma kodanikele paremad teenused," rääkis Gering. "Programm keskendub sellele, kuidas arendada hea kvaliteediga projekte, kuidas neid disainida, et tagada kvaliteetne rakendamine. Kõige olulisem tulemus oleks see, kui kogukonnad oskaksid ära kasutada EL-i struktuurifondide võimalusi, et tuua investeeringuid Gagauzia piirkonda." 

Digioskused ja haridusreformi tugevdamine 

Mõõdunud aastal külastas Moldova haridusminister Dan Perciun Eestit, külastas koole, tutvus õpitulemuste ja süsteemiga ning otsustas Eesti kogemuse näitel lükata käima haridusreformid Moldovas. 

Osa nendest reformidest hõlmab õpetajatele ja koolidele juurdepääsu tagamist digitaalsetele tööriistadele ja oskust neid tõhusalt kasutada.  Aasta alguses antud intervjuus kinnitas Perciun: „Digitaliseerimine digitaliseerimise enda pärast ei muuda midagi. See peaks olema tööriist õpetajatele ja koolidele, mitte eesmärk omaette.“ 

Eesti rahastatud projektide eesmärk on muuta haridus Moldovas õpilaste jaoks kaasahaaravamaks ja tänapäeva globaliseerunud maailmas elamise ja töötamise jaoks asjakohasemaks. Ametnikud nagu Perciun mõistavad, et haritud elanikkond on paremini valmis vastu hakkama Venemaa pingutustele õõnestada Moldova demokraatiat. 

Eesti-Moldova hariduskoostöö edulood:

1500 Moldova õpilast tegid edukalt matemaatika e-eksami kasutades Eestis loodud Examodo eksamihaldussüsteemi. See oli osa ESTDEV-i ja Haridus- ja Noorteamet (HARNO) hariduskoostööst Moldovas eesmärgiga pakkuda e-hindamise tööriistu, et arendada õpetajate ja õpilasti digioskusi ning parandada haridussüsteemi efektiivsust. 

Eesti pani Moldova õpetajate digioskuste arendamise süsteemile, kus keeleõppele sarnaselt saavad õpetajad läbida kolmetasemelise - A, B, C - koolitused. ESTDEV koostöös Tallinna Ülikooliga arendas algataseme koolitussüsteemi. Koos UNICEF-ga on arendamisel ka kesk- ja edasijõundute taseme koolitused. Kokku saab igal tasemel õppida üle 10 000 õpetaja aastas.   

Tartu Ülikooli ja ESTDEV-i EST4MORE projekt õpetab tänapäeva haridustöötajatele olulisi oskusi, nagu interaktiivsete tundide kavandamine, uurimustööde kirjutamine jt parimad haridustavad. Projektis osalevad Moldova ülikoolides õppivad magistritudengid ja doktorandid. 

„Moldova õpetajad tegutsevad kiiresti muutuvas digikeskkonnas, kus ressursid on piiratud ja juurdepääs kutsealasele arengule ja koolitustele on piiratud,” ütles ESTDEV-i haridusprogrammi juht Kristi Kulu. „Rahastades projekte, mis pakuvad uut mõtteviisi ja õigeid tööriistu, tagame, et Moldova õpilased saavad Euroopa standarditele vastavat kvaliteetset haridust.” 

Moldova toetamine teel Euroopa Liitu 

Eestil ja Moldoval on ühine ajalugu. Sellele vaatamata on Eestil juba olnud võimalik EL-i liikmesuse hüvesid nautida, samal ajal kui Moldova endiselt töötab selle eesmärgi nimel. Eesti mõistab liitumisprotsessi, EL-ga liitumisläbirääkimistel osalenud eksperdid on endiselt tegusad ja ametis, mis annab Eestile ainulaadse positsiooni toetada Moldovat tema liitumispüüdlustes EL-ga. 

2024.a. käivitas ESTDEV koos Eesti Diplomaatide Kooliga ulatusliku programmi Moldova kõrgetele riigiametnikele, kes asuvad pidama EL-i liitumisläbirääkimisi.  Projekti eesmärk on tugevdada Moldova sisemist EL-i integratsiooniprotsessi ja laiendada Moldova Diplomaatilise Instituudi suutlikkust kui EL-iga seotud programmide esmaklassilist koolituskeskust. Algatuse õppeprogrammi peaks sel aastal lõpetama 100 kõrgetasemelist riigiteenistujat. 

ESTDEV-i demokraatia ja õigusriigi programmi juht Eva-Maria Liimets sõnas, kuna Moldova jätkab oma teekonda EL-i liikmeks saamisel, on sellised praktilised koolitusprogrammid väga olulised. “Investeerides oma ametnike ja institutsioonide arengusse, astub Moldova konkreetseid samme, et viia end rohkem vastavusse Euroopa standardite ja tavadega, sillutades teed edukaks integreerumiseks Euroopa Liiduga," ütles Liimets. 

Hiljuti toimunud intervjuus Moldova telesaatele Obiectiv Comun ütles Margus Gering, et Eesti näeb Moldovat strateegilise ja pikaajalisepartnerina. „Moldova on selgelt väljendanud oma soovi ja valmisolekut Euroopa Liiduga liitumiseks. ESTDEV koos oma partneritega töötab selle nimel, et Moldova teekond Euroopasse oleks kiire ja sujuv.”