Norra ja Eesti sõlmisid 2,2 miljoni euro suuruse lepingu Ukraina kübervastupidavuse toetamiseks

Küberjulgeoleku tagamisest ja tugevdamisest on Ukraina jaoks kiiresti saanud riiklik prioriteet. Valitsusasutused tegelevad siiski veel märkimisväärsete riskidega, mis tulenevad vananenud infrastruktuurist, ebapiisavatest riiklikest raamistikest ja kasvavast küberrünnakute hulgast. Kübervastupidavuse tugevdamine on hädavajalik valitsuse tegevuse, kriitiliste andmete ja riigi teenuste kaitsmiseks. 

Noradi, ESTDEVi ja Ukraina ühine koostöö aitabki just neid väljakutseid lahendada ning tugevdada Ukraina avaliku sektori küberturvalisust ja üldist töökindlust. 

“Ukraina küberjulgeoleku tugevdamine on oluline, et tagada riigi põhiteenuste toimimine isegi sõjaolukorras. Koos Eesti ja Ukraina partneritega aitab Norra kaitsta riiklikult kriitilise tähtsusega süsteeme. See koostöö näitab Norra pühendumust tihedale koostööle rahvusvaheliste partneritega Tallinna Mehhanismi raames,” ütles Jorun Nossum, Noradi Ukraina toetusprogrammi Nansen juht.  

“Kahtlemata on meil hea meel alustada koostööd Noradiga. Koostöös saame aidata suurendada kõikide Ukraina kodanike digitaalset turvalisust. Meil on selge ühine eesmärk: tugevam kübervastupidavus ja turvalised avalikud digiteenused, mis toimivad reaalsetes tingimustes, sealhulgas ka sõja ajal,” ütles Andres Ääremaa, ESTDEVi küberturvalisuse ja e-valitsemise valdkonna juht. 

Norra rahastusega koostöö kestab esialgu 2026. aasta lõpuni ning selle tegevused on suunatud Tallinna Mehhanismi eesmärkide saavutamisele ehk Ukraina tsiviilsektori kübervastupidavuse parandamisele. 

Eesti on üks Tallinna Mehhanismi asutajatest. Tallinna Mehhanism on rahvusvahelise koostöö platvorm Ukraina tsiviilküberturvalisuse vajaduste süstematiseerimiseks ja nende kooskõlastamiseks doonorite ja partnerite võimekustega, et tagada terviklik ja ühtne toetus Ukrainale. Norra ühines Tallinna Mehhanismiga ametlikult 2025. aasta juulis. 

Arvestades Ukraina pakilist vajadust tugevdada kübervastupidavust, on ESTDEV-i ülesanne mitte ainult tegeleda projektide tehnilise rakendamisega, vaid ka tagada, et Tallinna Mehhanismi kübervõimekuse suurendamise meetmed oleksid strateegilised, skaleeritavad ja jätkusuutlikud. Rahvusvahelises kübervaldkonnas on Eesti nähtav ja tuntud tegija, kelle kompetentsi usaldatakse. Selliste projektide kaudu saavad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid jagada oma oskusteavet ning aidata seda rakendada reaalsetes oludes. Samamoodi on praegu Ukraina küberruumist saadavad oskused ja teadmised miski, millest on kasu kõikidele partneritele. 

Jaanuar 2026 seisuga kuulub Tallinna Mehhanismi 13 riiki: Ühendkuningriik, Taani, Eesti, Itaalia, Kanada, Holland, Saksamaa, Poola, USA, Soome, Prantsusmaa, Rootsi ja Norra. Euroopa Liit, NATO ja Maailmapank on ametlikud vaatlejad.

Foto: Stas Kartashov