Õpi- ja töökogemus Eestis annab Keenia IT-tudengitele eelise tööturul

Aicha Myriam Mbongo naasis koju enesekindlamana. Praegu jagab ta oma aega erinevate projektide vahel. „Digital Explorers aitas mind kindlasti erinevateks olukordadeks ette valmistada. Rahvusvaheline töökeskkond ja kokkupuude uute tehnoloogiatega andsid mulle laiema perspektiivi oma karjääri planeerimisele. Samuti aitas see mul kasvatada enesekindlust ning mitte ainult tehnilistes oskustes, vaid ka enda tutvustamise osas intervjuudel ja erinevatel üritustel,“ ütles Mbongo. „Selle kogemuse lisamine CV-sse on kindlasti aidanud mul siin saada tööintervjuudele ning avanud uusi uksi ja muutnud mind tööturul konkurentsivõimelisemaks.“

Virginia Wanjiru’l õnnestus koju naastes saada neli veebiarendusega seotud tööpakkumist. „Praegu teen ühte projekti korraga - enamasti on mul kindel 8-17ni tööpäev. Aga saan paindlikult tegeleda erinevate asjadega ja mulle meeldib see töö,“ ütles Wanjiru.

Projekti raames loodud kontaktid oli Kendi Njera jaoks väga olulised, sest Keeniasse naastes leidis ta töökoha tänu soovitusele. „Töö otsimine ei olnud kerge, kuid ma olen väga tänulik, et sain koolikaaslaselt soovituse. See tuletas mulle meelde, kui oluline on tööelus hoida kontakti tuttavate inimestega,“ ütles Njera, kes praegu töötab noorem-tarkvaraarendajana ühes IT konsultatsioonifirmas.

„Igapäevane töö keerleb tarkvaraarenduse ümber, kus ma teen koostööd erinevate valdkondade meeskondadega, et luua ja hooldada tarkvaratooteid meie klientidele. Lisaks arendustööle valmistan ja esitlen sageli ettekandeid. See hõlmab ka keeruliste tehniliste mõistete lahtiseletamist ja nende edastamist nii, et ka tehnilise hariduseta kuulajad saaksid neist hõlpsasti aru,“ selgitas Njera.

Digital Explorersi programm kui hüppelaud uute oskuste arendamiseks

Baranaba Mugabane alustas sügisest Tallinna Ülikoolis magistriõpinguid  Artificial Intelligence for Sustainable Societies erialal. Õpingute kõrvalt töötab ta tarkvaraarendajana TLÜ haridustehnoloogia keskuses. Kevadel läbis ta seal ka oma praktika. „Töötame välja AI-põhiseid lahendusi, et parandada õppijate hariduskogemust. Minu töö hõlmab palju probleemide lahendamist, koostööd kolleegidega ja tehisintellekti uuenduslikul viisil rakendamist õppevahendite täiustamiseks,“ ütles Mugabane. „Ma olen rahul. Eestisse õppima jäämine on olnud sellest programmist sujuv üleminek, mis võimaldab mul jätkata tööd põnevate AI-põhiste haridustehnoloogia projektidega,“ lisas ta.

Kõiki programmis osalejaid ühendab kirg enesetäiendamise vastu. Virginia hakkas näiteks õppima soome keel. „Ma tean, mida te mõtlete - miks just soome ja mitte eesti keel? Noh, eesti keelt lihtsalt ei ole Duolingos! Soome keel oli sellele lähim variant ja ma mõtlesin, et see võib äkki kunagi kasuks tulla. See on kindlasti väljakutse, aga ma naudin seda,“ ütles ta.

„Enese täiendamine on minu jaoks prioriteet ja ma olen muude projektide kõrvalt ka aktiivselt tegelenud oma teise huviga ehk digiturundusega,“ lisas Mbongo.

Võrgustik ja sõprussuhted jätkuvad Keenias

Neli kuud koos Tallinnas lõi projektis osalenud tudengite vahel tugevad sidemed, kes toetavad üksteist jätkuvalt. „Ma arvan, et oleme loonud tugeva võrgustiku, kus vahetame infot ja ideid just muuhulgas ka töövõimaluste ja tehnoloogiavaldkonna arengute kohta. Samuti teeme ka edaspidi koostööd väikeste projektide raames,“ ütles Mbongo.

Mugabane märkis, et nende sõprus ei lõppenud pärast Eestist lahkumist. „See vaimsus on endiselt väga elav. Meil oli hiljuti Keenias kokkutulek, kui käisime koos paintballi mängimas ja kardiga sõitmas! Peale selle osalesime hiljuti koos Khalifa, Cindy ja Abigaeliga EthGlobal häkatonil, kus jõudsime kaheksa finalisti hulka ja võitsime mitu auhinda,“ ütles ta.

Projektis osalenud ütlevad, et lisaks oma tehniliste oskuste parandamisele õppisid nad ka meeskonnatööd.

„Tagasi vaadates näen, kui palju see programm mu erinevaid oskusi kasvatas. Tunnen kuidas mu suhtlusoskus on oluliselt paranenud, nii kirjalikult kui ka kõnes. Tunnen end nüüd erinevates sotsiaalsetes olukordades ja meeskonnatöös palju mugavamalt. Aga mis ma avastasin ja mis mind tõesti üllatas, et ma suudan nüüd enesekindlalt ja pabistamata pidada müügiesitlust. Nagu oleks sellest programmist välja astunud täiesti uus mina,“ ütles Wanjiru.

Njera hindab ka oma paranenud suhtlemisoskusi. „Digital Explorers programm kindlasti täiustas mu lähenemist meeskonnatööle. Koostöö erineva tausta ja erineva kultuuriga inimestega õpetas mulle, kui oluline on selge kommunikatisoon ja kohanemisvõime. Õppisin, kuidas teisi paremini kuulata ja leida ühisosa. Samuti sai mulle selgeks, kui oluline on koostöös empaatia, et kõik tunneksid end kuuldavana,“ selgitas ta.

Kõik tudengid ütlevad, et koju naastes kogesid nad vastupidist kultuurišokki, mis on tavaline nähtus pärast pikemat aega välismaal. „Oh, kindlasti vajas uuesti kohanemist! Ilm oli esimene šokk ja asjad nagu ülipikk ootamine tee ületamiseks nõudsid uuesti harjumist. Kuid on nii tore olla tagasi oma pere juures. Tundsin puudust oma siinsetest sõpradest ja muidugi toidust,“ ütles Njera. 

„Kindlasti oli väike šokk! Pärast Tallinna karget õhku tundus Nairobi veidi umbsem. Kuid ma igatsesin Nairobi tänavate elavat saginat, kuskil alati midagi toimub. Aga kokkuvõttes oli ikka tunne nagu tuleksin tagasi koju,“ ütles Mugabane.

Wanjiru ütles, et ta pidi eelkõige uuesti ühenduma oma sotsiaalse küljega, sest see oli hakanud veidi hääbuma. „Oli tore koju tagasi tulla, et näha oma sõpru ja perekonda. Mul on hea meel, et võtsin projektist kaasa sellised olulised omadused nagu tööeetika ja täpsus,“ lisas ta.

Need tudengite individuaalsed lood kinnitavad rahvusvahelise õpi- ja töökogemuse olulisust ja väärtust noorte spetsialistide tuleviku kujundamisel. Digital Explorers programmi kogukond kasvab jätkuvalt. Projekti raames alustavad õige pea Leedus sarnast teekonda viis nigeerlast ja kaks keenialast, kes valiti välja andmeanalüüsi praktikavooru kaudu ning asuvad tööle kolmes ettevõttes.

Projekti rakendavad Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) Eestis, Startin.LV Lätis ning OSMOS Leedus. Projekti rahastab Euroopa Liit läbi Rahvusvahelise Rändepo­liitika Arendamise Keskuse (ICMPD) rändepartnerluse meetme (MPF).