SAJAD MILJARDID MÄNGUS ⟩ Kas Eesti suudab Ukraina ülesehitamisel suurriikidega võidu joosta?
Kokkuvõte
- Eesti tugevus ülesehitusel seisneb kiiruses ja paindlikkuses, mitte absoluutsetes rahasummades
- Edu võti on varajane kohalolek, usalduse ehitamine ja riigi tugi
- Eesti firmade võimalused Ukrainas sõltuvad sõjariski kindlustusest ja pikaajalisest plaanis
Artikkel ilmus Postimehes 11.08.2026
Sadu miljardeid eurosid maksma minevast Ukraina ülesehitamisest on Euroopa ettevõtetel palju võita, kuid Eesti firmadele võib saada takistuseks väiksus ja sõjariski kindlustuse puudumine. Järgmised kaks-kolm aastat määravad, kes saavad koha laua taga, kus jagatakse tulevasi lepinguid.
Võidujooks käib juba praegu, sõja ajal. Kes suudab end Ukraina turul enne teisi nähtavaks teha ja usaldusväärse partnerina kinnitada? Kas Eesti suudab selles konkurentsis suurte riikidega sammu pidada?
Raha annab õiguse mängu juhtida
«Eesti on olnud väga tubli per capita Ukraina toetaja. Oleme selle üle hästi uhked, aga selle eest autasusid ei jagata. Autasusid ehk lepinguid saavad need, kes tegelikult sinna nüüd taastamistöödeks raha organiseerivad ja finantseerimist korraldavad. Eesti nende seas praegu ei ole, vähemalt meie tegevusvaldkonnas,» ütles maa-aluse taristu arendamisega tegeleva ZeroTerraini tegevjuht Peep Siitam.
Tema sõnul on Ukraina turul juba praegu näha, kuidas suuremad riigid oma positsioone kindlustavad. Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Rootsi ja Poola osalevad erinevates arengufondides ning mõjutavad seeläbi, millised projektid käima lähevad. «Need, kes annavad raha, otsustavad ka mängu,» sõnas Siitam.
ZeroTerrain on seetõttu tegevusele Ukrainas ajutiselt pidurit tõmmanud.
Ka juunis toimunud Ukraina ülesehituskonverentsilt saadi küll väärtuslikke kontakte, kuid mitte suuri lepinguid. «Kontaktid on olulised ja võivad viia lepinguteni. Ootust või lootust miljardilist lepingut lähiaastatel aga sõlmida ei ole,» tõdes Siitam.
Eesti ettevõtja tugevus ei ole suurus
Võrdlus suurriikidega näitab mõõtkava teravalt. Eesti on kavandanud Ukraina arengukoostööks ja ülesehituseks aastatel 2022–2027 kokku umbes 75 miljonit eurot, samal ajal kui Saksamaa-sugused riigid liiguvad Ukraina taastamisel miljardite eurode suurusjärgus.
See ei tähenda, et Eesti panus oleks ebaoluline, kuid sunnib tunnistama, et rahalises võistluses ei mängi Eesti sama kaalukategooria reeglite järgi.
Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsleri Mariin Ratniku sõnul ei peagi Eesti püüdma konkureerida suurriikidega samadel alustel. Tema sõnul peitub Eesti eelis paindlikkuses ja spetsialiseerumises.
«Eesti ettevõtja on väike ja paindlik. Koostöös teistega saame teha seda osa, kus on meie tugevus ja konkurentsieelis,» lausus Ratnik. Näidetena toob ta Euroconi betoonitööd ja Harmeti moodulhooned.
Harmeti tegevjuht Alo Tamm peab ettevõtte konkurentsieeliseks innovaatilisi moodulehituse lahendusi. «Meie tehnoloogia võimaldab ehitusaegu märkimisväärselt lühendada, kvaliteedis järeleandmisi tegemata, mis on eriti oluline Ukraina taastamise kontekstis,» lisas ta.
Harmeti suur tootmisvõime võimaldab tema sõnul anda märkimisväärse panuse Ukraina ülesehitamisse. Tänu tõhusale tootmisprotsessile saab klient «võtmed kätte» ligikaudu kolme kuuga. Partneritega koos on Harmeti tootmisvõime 600–800 moodulmaja kuus.
Ettevõtted saavad juba praegu Ukrainas oma võimet tõestada, mis võib hiljem anda neile eelise suuremate hangete võitmisel. «Meie asi on pakkuda neile võimalust koostööd teha,» ütles välisministeeriumi asekantsler Ratnik, «mitte ise suurprojekte vedada.»
Eesti on Ukrainas keskendunud kaitsetööstusele, ehitusele, energeetikale, IT-sektorile ja haridustehnoloogiatele.
Edu võti on kohalolek enne suurt ülesehitust
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) programmide ja äriarenduse juhi Margus Geringu sõnul tehakse Ukrainas juba eeltööd. «Väga paljuski käib praegu usalduse ülesehitamine. Kõikide projektide kaudu, mida teeme, näitame, et meil on oskused ja tegijad olemas.»
Tema hinnangul on ettevõtetele kõige olulisem olla Ukrainas kohal juba enne suuremahuliste taastamistööde algust. «Kui täna oled kohal, siis homme, kui algab suur ülesehitus, on sul juba midagi ette näidata,» selgitas Gering.
„Näiteks töötas Eesti ettevõte Digital Nation ESTDEVi vahendusel Ukraina riigile välja tehisintellekti strateegia.“
Ukrainas edukalt ellu viidud projektidest sünnivad referentsid, mida ettevõtted saavad hiljem kasutada ka teistel välisturgudel. Näiteks töötas Eesti ettevõte Digital Nation ESTDEVi vahendusel Ukraina riigile välja tehisintellekti strateegia.
Projekt ei olnud ESTDEVi jaoks mahukas, kuid ettevõtte jaoks kujunes sellest oluline rahvusvaheline visiitkaart. «Kui minnakse uude riiki ja ettevõttel on ette näidata projekt, milles ta tegi sõjas olevale ja IT-teadlikule riigile strateegia, ütleb see üht-teist tema tõsiseltvõetavuse kohta,» märkis Gering.
Sõjariskist on saanud konkurentsiküsimus
Ettevõtted peavad hindama riski ja valmisolekut viia osa tootmisest Ukrainasse. «Kui tahame päriselt osa saada suurest ülesehitusprotsessist, siis ehitusvaldkonnas ei ole jätkusuutlik see, et me toodame Eestis mooduleid ja viime neid rekadega Ukrainasse,» nentis Gering.
Seal tuleb aga mängu sõjarisk. Kindlustuse puudumine on Eesti ettevõtjatele üks suuremaid takistusi.
Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas pakuvad riiklikud või riigi toetatud süsteemid ettevõtetele garantiisid, mis aitavad Ukraina turule sisenemisega seotud riske maandada. Poola riiklik programm KUKE katab muu hulgas ka sõjariske.
Eesti kindlustusturult ei ole praegu lihtne leida lahendusi, mis kataksid Ukrainasse tehtavate investeeringute sõjariske. Eesti ettevõtted saavad poliitilise ja sõjalise riski katteks taotleda Maailmapanga loodud MIGA garantiisid.
Ratniku sõnul on sõjariski kindlustus üks peamisi teemasid, mida ettevõtjad tõstavad esile nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Probleemi lahendamine on oluline ka ukrainlastele, sest Ratniku sõnul vajavad nad hädasti investeeringuid.
«ESTDEVi lepingute puhul võtab sõjariski endale tellija ja seal ei ole tarvidust täiendava kindlustuse järele. Muudel juhtudel kindlasti peame riske täiendavalt maandama nii sõja, krediidi kui ka teiste analoogsete riskide osas,» selgitas Harmeti tegevjuht Alo Tamm.
«Kindlustustoodete lihtsam kättesaadavus muudaks eeldatavasti ettevõtted julgemaks tegevuse laiendamise osas,» tõdes ta.
Ukrainlased tegutsevad ka ise aktiivselt selle nimel, et ettevõtetel, kes tahavad Ukrainasse tulla ja sinna investeerida, oleks võimalik erinevate mehhanismidega riske maandada. Välisministeerium on võimalikke lahendusi sõjariskide maandamiseks arutanud, kuid toimivat süsteemi praegu veel ei ole.
Samas võib sõda osutuda ka Eesti ettevõtete eeliseks. Paljud riigid ei soodusta või lausa keelavad oma ekspertidel Ukrainasse reisida.
«Väga suur asi, mis meid eristab ja mille eest meid tihti tunnustatakse, on see, et meil pole piiranguid ja inimesed ei karda Ukrainasse reisida,» ütles Gering.
ZeroTerraini tegevjuhi Peep Siitami hinnangul on Eesti ettevõtjate riskitaluvus keskmisest kõrgem. «Kui mürts käib, hoiavad lääne inimesed umbes 500 kilomeetrit eemale. Meie eelis on see, et oleme selles osas karastunumad. Päris püssitoru ette meist keegi loomulikult jooksma ei hakka, aga meie jaoks on hirm väiksem kui keskmisel lääneeurooplasel.»
Ukraina standardid ei vasta veel Euroopa Liidu omadele
«Üks peamisi väljakutseid on vajadus viia Ukraina regulatiivne raamistik veelgi suuremasse kooskõlasse Euroopa Liidu standarditega,» sõnas Tamm. Ta lisas, et osas ehitussektorites kasutatakse aegunud lähenemisviise, mis muudab Harmeti kaasaegsete ehitustehnoloogiate rakendamise keerulisemaks.
«Samuti on praegu Ukrainas veel ebaselged projektide rahastamise allikad, kuna arusaadavatel põhjustel on riiklik fookus hetkel militaarsetel investeeringutel,» selgitas Tamm.
Gering aga kinnitab, et nelja aasta jooksul ei ole nende projektides ja partnerite töödes mitte ühtegi ligilähedaselt korruptsiooniga seotud juhtumit ning see ei ole teema, millega ESTDEV tegelema peaks.
«Oleme algusest peale selles küsimuses väga kategoorilised olnud. Me ütleme välja, mis on meie põhimõtted ja standardid, ja arvan, et see on ka tegelikult aidanud häälestada kohapealset partnerit, et eestlastega tehakse tööd nii ja punkt,» selgitas Gering.
Siiski nendib ta, et regulatiivsed keskkonnad on praegu veel erinevad.
Ukraina on arengukoostöö prioriteet
Ukraina on Eesti arengukoostöö olulisim sihtriik. ESTDEVi kogurahastusest läheb Ukraina toetuseks 72 protsenti.
Rahastamises toimus tänavu oluline muutus. Esimest korda panustasid välisdoonorid Eesti projektidesse rohkem raha kui Eesti riik ise – vastavalt 23 miljonit ja 16 miljonit eurot. See lähenemine iseloomustab Ukraina projekte algusest saati.
«Tahame tuua rohkem välisrahastust meie projektidesse ja selle kaudu anda Eesti ettevõtetele suuremaid rahalisi võimalusi, et nad saaks mahukamaid projekte ellu viia,» ütles Gering.
Iga miljon eurot välisrahastust toob hinnanguliselt 300 000 eurot maksutuluna tagasi Eestisse, sest projekte viivad suuresti ellu Eesti ettevõtted.
Siiski toonitas Gering, et Ukraina projektide mõju ei saa mõõta ainult rahalise tuluga. «Siin on väärtushinnangu ahelas nii muutuste juhtimine kui ka välismaalt saadud kogemus, mida Eestisse tagasi toome.»
Sel aastal on portfelli suurus 28,4 miljonit eurot. Suurim osa rahast ehk 14,2 miljonit suunatakse küberturvalisuse arendamisse, 6,2 miljonit füüsilisse ülesehitusse, 2,6 miljonit haridussüsteemidesse, 2,2 miljonit õigusriigi edendamisse ja 0,9 miljonit tervishoidu.
Muuhulgas on «Tallinna mehhanismi» kaudu kaasatud teistelt liikmesriikidelt Ukraina kübervajaduste katmiseks üle 250 miljoni euro. «Tallinna mehhanism» on Eesti algatus, millega on liitunud 15 riiki, et parandada Ukraina kübervõimet eelkõige tsiviilvaldkonnas.
Oma raha on Eesti kaudu Ukraina projektidesse suunanud teiste seas Rootsi, Norra, Iirimaa ja Ühendkuningriigi arengukoostööasutused. Geringi hinnangul peitub selle taga Eesti maine. «Eestil on see maine, eriti Ukrainas, et me suudame asju ellu viia ja teha seda hea kvaliteediga.»
Tema sõnul aitab kaasa ka Eesti ja Ukraina sarnane ajalooline taust. «Tunneme nende kultuurilist konteksti ja mentaliteeti, oskame ruumi lugeda,» selgitas Gering. Lisaks on Eesti aastate jooksul saanud kogemusi, mida paljudel suurematel doonoritel Ukrainas veel ei ole.
Ukraina abistamine on ka maine küsimus. Näiteks ehitas Eesti Ovrutši linna lasteaia, mille juures lehvib nüüd Ukraina lipu kõrval ka Eesti lipp. «Lõppude lõpuks tahavad ka teised oma väikse lipu üles panna.»
Gering lisab, et Eesti on tõestanud, et teeb oma projektid kvaliteetselt lõpuni, mistõttu on ka kindel tunne oma lipp sinna juurde panna. «Kes meile selle kindluse garanteerivad, on Eesti ettevõtted, kes neid projekte reaalselt ellu viivad. Eesti hea maine on tänu meie ettevõtetele,» lisas ta.
Riik avab ukse, ettevõte peab ise läbi minema
Ratniku sõnul ei ole riigi roll ettevõtete eest äri tegemine, vaid võimaluste loomine. «Uste lahti lükkamine Ukrainas on riigi esimene töö.» Välisministeerium korraldab ettevõtjatele delegatsioonivisiite, loob kontakte Ukraina partneritega ning aitab jõuda valitsuse tasandil otsustajateni.
Oluline roll on ka ESTDEVil, kes kaasab ettevõtteid oma projektidesse hangete kaudu. Lisaks aitab organisatsioon ettevõtetel mõista kohalikku bürokraatiat ja regulatiivset keskkonda. Gering võrdleb olukorda lapsega, kes läheb kooli.
„Ühest käest hoiab kinni ESTDEV ja teisest saatkond.“
Margus Gering, ESTDEV-i programmide ja äriarenduse juht
«Eesti ettevõte on justkui esimesse klassi minev laps, kes tahab ennast tunda turvaliselt, sisenedes aulasse, kus on palju müra ja segadust. Ühest käest hoiab kinni ESTDEV ja teisest saatkond. Oleme Eesti ettevõtetele igal sammul toeks ja abiks, kui tekivad probleemid või arusaamatused bürokraatia, suhtluse või kohaliku omavalitsusega.» Tema sõnul oleks Eesti ettevõttel üksi Ukrainasse sisenemine märksa keerulisem.
Harmet peab ESTDEVi tööd oluliseks. «ESTDEV teeb Eesti ettevõtete rahvusvahelistumiseks tänuväärset tööd, kuna uude riiki on võimalik siseneda ettevõtetel riskivabamalt ning saada selliselt referentse ja vajalikke kogemusi, et luua nn sillapea, millelt on võimalik ettevõttel juba ise edasi liikuda,» ütles ettevõtte tegevjuht.
Samuti lisas Tamm, et viimastel aastatel on paranenud välisministeeriumi ja saatkondade pakutav äridiplomaatia tugi.
Järgmised aastad otsustavad palju
Ukraina tegevuse pausile pannud ZeroTerraini tegevjuhi Siitami hinnangul sõltub Eesti edu sellest, kui selge on riigi pikaajaline plaan. «Iga tegevuse aluseks on plaan. See on üleüldine eeldus, et me suudaksime nii-öelda suuremate poistega konkureerida.»
Postimees uuris välisministeeriumilt, milline võiks Eesti ettevõtete olukord ideaalis välja näha ühe aasta pärast. «Need, kes on näidanud huvi sinna investeerida, saavad aasta pärast öelda, et neil on kand maas, investeering tehtud, plaan paigas ja kokkulepped olemas,» vastas Ratnik.
Sümboolse tähendusega on ka asjaolu, et pärast tänavust Gdański ülesehituskonverentsi anti Eestile üle järgmise konverentsi korraldamise teatepulk. 2027. aasta Ukraina ülesehituskonverents toimub Tallinnas.
See annab Eestile senisest suurema nähtavuse. Kuid lõpuks ei otsusta edu mitte konverentsid ega poliitilised deklaratsioonid, vaid see, kas Eesti ettevõtted suudavad enne teisi Ukrainas reaalse töö ära teha ja oma koha tulevasel turul välja võidelda.
Seotud artiklid
