„See oli hüpe tundmatusse.“ 20 noort IT-spetsialisti Keeniast veetis Eestis mitmekuulise praktika. Mõnel õnnestus ka töö leida

Lugu ilmus 29.06.2024 Delfi Ärilehes. Autor: Siiri Liiva.

„Esialgu teadsin ma üsna vähe, et mitte öelda mitte midagi Eesti kohta,“ räägib 22-aastane Hakeem Alavi. Kui ta oli aga selgeks teinud, et vastab igal moel Eestis läbiviidava praktika tingimustele, asus ta riigi kohta lähemalt infot koguma. „Avastasin, et Eesti on ideaalne koht, kus oma ITalaseid oskusi arendada, kuna tegu on tehnoloogialiidri ja ühe arenenuma e-riigiga maailmas,“ lisab ta. Alavi meelest aitas praktika Eestis tal astuda esimesi samme niigi tiheda konkurentsiga tööturul. 

Oma neljakuulise praktika tegi noor Keenia IT-spetsialist Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuses, kuhu ta jääb pärast praktika lõppu ka mõneks kuuks edasi tööle. „Ma töötasin kasutajakogemuse (UI/UX) disaineri ja nooremarendajana haridusinnovatsiooni lahenduse VaraCraft juures,“ kirjeldab Alavi. Tegu on Tallinna ülikoolis arendatava veebikeskkonnaga, mis võimaldab õpetajatel luua õpilastele interaktiivseid õppematerjale. Pärast seda loodab noor Keenia ITspetsialist leida töö mõnes siinses IT-ettevõttes, kellel võiks olla tema teadmistest ja oskustest kasu.

Lõid kaks lahendust õpetajatele

Sarnaselt Alavile on ka Baranaba Mugabane (22) üks neist vähestest õnnelikest, kes jääb pärast praktika lõppu Eestis edasi tööle ning alustab sügisest siin ka magistriõpinguid. „Enne Eestisse tulekut olin ma kuulnud muljetavaldavaid asju siinse digitaalse ökosüsteemi kohta. Ma teadsin, et Bolt - mis on väga populaarne sõidujagamisteenus Keenias -, asutati Eestis ja et Eestis on kõrgeim ükssarvikute arv elanike kohta,“ kirjeldab Mugabane, miks ta just siia tulla tahtis.

Ka tema jätkab mõnda aega tööd Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuses ja alustab sügisel kahe-aastast magistriprogrammi tehisintellekti alal. Lisaks tahab ta aga tegutseda edasi oma idufirmaga Arttribute, mille ta registreeris hiljuti Eestis ka ettevõttena. „Arttribute eesmärk on võidelda kunstiteoste loata kasutamise vastu, võimaldades kunstnike tööde õiglast ja läbipaistvat kasutamist tehisintellektis, hõlbustades seeläbi nõuetekohast viitamist ja loa andmist selle kasutamiseks,“ räägib Mugabane.

Nii Alavi kui Mugabane praktikat Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuses aitas juhendada analüütik Priit Tammets. Tema sõnul on keskus üle 25 aasta teinud erinevates rahvusvahelistes haridustehnoloogia projektides kaasa. „Meie tarkvaraarenduse meeskond on pakkunud alati ka praktikavõimalusi teadus- ja arendusprojektide juures,“ põhjendas ta. Nii ei kahelnud nad kordagi, kui oli võimalik võtta neljaks kuuks Strathmore’i ülikooli tudengeid Keeniast praktikale. Kokku oli ülikooli haridustehnoloogia keskuses praktikal kuus keenialast.

„Töö toimus ETAG personaalse uuringuprojekti „Model-Based Learning Analytics for fostering Students’ higher order thinking skills“ raames,“ kirjeldab Tammets. Projekti eesmärk on töötada välja õpetajale pedagoogiliselt läbimõeldud õpianalüütilised lahendused, et aidata kaasa õpilaste keerukamate mõtlemisoskuste kujundamisele. „Samuti olid tudengid kaasatud haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud projekti Eduflex, mille eesmärk on töötada välja õpetamisviisid ja neid toetavad prototüübid paindlike õpetamisviiside rakendamiseks,“ räägib Tammets.

Keenia tudengite töö tulemusel on valminud kaks lahendust, mis võimaldavad õpetajal luua tehisintellekti abil personaliseeritud õppematerjale õpilastele. Tammets tõdeb, et nende ootused keenialastele olid kõrged - sealhulgas, et nad on valmis panustama haridustehnoloogia keskuse projektidesse esimesest päevast alates -, kuid õnneks nad ei pidanud kaugelt tulnud praktikantides pettuma. „Tudengid on näidanud üles suurt professionaalsust, initsiatiivi ja võimet töötada meeskonnas,“ räägib ta.

Kui võrrelda Keenia tudengeid kohalike õppijatega, siis ütleb Tammets, et Keenia tudengitel on väga kõrge motivatsioon, õppimistahe ja ennastjuhtiv õppimisvõime, mida võimestab väga hea tehniline pagas, mille nad on omandanud õpingute jooksul Keenias. „See annab meile omakorda ainest, kuidas IT-haridust Eestis arendada koos selliste kiirelt arenevate riikidega nagu Keenia,“ märgib Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuse analüütik.

Arendasid vaimse tervise minimängu

Kahe Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni projekti kõrval töötasid Keenia alustavad IT-spetsialistid veel kahes projektis. Neist üks oli noorte vaimse tervise mobiilirakenduse arendamisega tegelevas ettevõttes Triumf Health ning teine tarkvara arendamise ettevõttes Kodally. 22-aastane Martin Wachira oli üks neist viiest Keenia tudengist, kes töötas Triumf Healthi juures. Ta ise põhjendab Eestisse praktikale tulekut sellega, et tahtis akadeemiliste õpingute kõrval saada ka rahvusvahelist töökogemust.

„Ma tunnistan, et Eestisse tulek oli paras hüpe tundmatusse,“ tõdeb Wachira, kuid lisab, et tal on heameel, et just Eestisse sattus. Triumf Healthis töötas ta väikeses meeskonnas, mille eesmärk oli luua minimäng, mille eesmärk on arendada lastes emotsionaalset intelligentsust. Selle käigus õppis ta paremini tundma 3D mudeldamist, mida mängu loomisel kasutati. „Lisaks mõjutas see mind jätkama oma magistriõpinguid Tallinna ülikoolis digitaalsete õpimängude erialal,“ sõnab Wachira. Kuigi ta läheb nüüd natukeseks ajaks Keeniasse tagasi, naaseb ta augustis Eestisse, et jätkata magistriõpinguid.

„Triumf Health võttis praktikale viis IT-tudengit Keeniast, kes tegelesid Triumfland Saga laste vaimse tervise mängu uue funktsionaalsuse loomisega,“ räägib Triumf Health tegevjuht Kadri Haljas. Kuna ettevõte on selle aasta algusest asunud tegutsema ka Keenia turul, oli startupi jaoks ajaliselt hea võimalus kaasata tiimi ka kohaliku taustaga praktikandid.

„Tudengid said teha uurimustööd Keenias pakutavate vaimse tervise teenuste ja tehnoloogiate osas ning luua ettevõtte tehnoloogiajuhi Leandro Gili juhendamisel mobiilirakendusse uus minimäng, mis looks väärtust eelkõige just Keenia lastele, aga oleks kasulik kõikides kultuuriruumides,“ kirjeldab Haljas. „Teisalt meie poolt võttis aega panustamine tudengite oskuste õppesse, kuna mänguarendusega ei olnud varem ükski tudeng tegelenud,“ sõnab Haljas. Kuigi need tudengid ettevõttes tööd ei jätka, usub ta, et see kogemus oli kõigile väga väärtuslik. 

Praktika kõrval said neli kuud Eestis olnud noored Keenia IT-spetsialistid ka informaatika alast täiendõpet. „Ma õpetasin neile (full-stack) veebirakenduste loomist ja kuidas organiseerida programmeerimisega seonduvaid protsesse efektiivsemalt,“ kirjeldab Tallinna ülikooli informaatika õppejõud Raimo Pregel.

„Ma ütleks, et Keenia üliõpilased on teatud mõttes väga sarnased Eesti üliõpilastega. Peamise erinevusena ma tooksin välja, et Keenia õpilastel on väga hästi näha tänulikkust. Samuti olenemata raskustest ja väljakutsetest suutsid õpilased väga hästi ennast motiveerida, kokku hoida, üksteist toetada ja nende seas oli rohkem tunda ühtekuuluvust,“ räägib Pregel.

Tema sõnul arenes grupp paari kuuga meeletult. Tallinna ülikooli informaatika õppejõud usub, et nendest noortest keenialastest oleks väga palju abi siinse IT-sektori tööjõupuuduse leevendamisel. „IT valdkonnas vajaminevad oskused muutuvad teatavasti kiirelt ning ajaga kaasas käimine ja intensiivne praktiline õpe ongi see, mis tuleviku globaalseid talente kasvatab,“ hindab Pregel. Kõik 20 Keenia tudengit olid enne Eestisse tulekut omandanud bakalaureuse kraadi.

Käisid Eestis euroliidu toel

„Eesti on mind arendanud tohutult – nii tööalaselt, sest mul on olnud võimalus õppida tõelistelt professionaalidelt, aga mind on inspireerinud ka äge arhitektuur ja tõeliselt vanad hooned,“ võtab oma esimesest välisriigi kogemuse kokku Kendi Njeru. Ta arvab, et siinne tööeetika ja omandatud digioskused aitavad ta CV-l kindlasti konkurentsitihedas Keenia IT sektoris rohkem silma jääda.

Neli kuud Eestis praktikal olnud Keenia IT-tudengite tulekut siia rahastas Euroopa Liit läbi projekti „Digital Explorers II“. Selle kogu eelarve oli ligi 3,5 miljonit eurot. Praktikal olemise ajal maksti Keenia tudengitele projekti vahenditest stipendiumit. Projekt ise algas juba mullu märtsis ning kestab 2026. aasta veebruarikuuni. Projekt „Digital Explorers II“, mille raames noored Keenia spetsialistid Eestisse tulid, on osa Euroopa Liidu talendipartnerluse ja talentide meelitamise toetusmeetmest, mis aitab adresseerida Euroopa Liidu oskuste- ja tööjõunappust, et muuta piirkonda ligitõmbavaks valikuks kogu maailma talentidele.

Tegu on jätkuprojektiga aastatel 2019-2022 Leedus läbi viidud projektile „Digital Explorers“, mis toimus Leedu ja Nigeeria vahel. Leedu mõttekoja OSMOS poolt elluviidud projekti eelarve küündis siis vaid 1,35 miljoni euroni. Küll aga jäid toona 26-st IT-praktikandist lausa 15 Leedu ettevõtetesse tööle.

Välistalentide ja digioskuste nõudlus on ühine väljakutse, millega kõik kolm Balti riiki silmitsi seisavad. „Digital Explorers“ on esimene sellelaadne koostööprojekt, mille partneriteks on Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV, Leedu mõttekoda OSMOS ning Läti idufirmasid toetav organisatsioon StartinLV.

Kuidas näevad noored keenialased Eestit?

Eestis neli kuud veetnud Keenia IT-tudengite sõnul ei teadnud nad enne siiatulekut Eestist suurt midagi peale meie digiedu, kuid nii Eesti ühiskond kui inimesed muutusid neile selle aja jooksul armsaks.

„Ma ütlen ausalt, ma ei teadnud enne siia tulekut Eesti kui riigi kohta mitte midagi,“ tunnistab Martin Wachira. Ta räägib, kuidas püüdis end lõpuks kurssi viia, kui asus Egiptusest Eesti poole teele. „Kuna ma ei olnud varem Eestis käinud, ei teadnud ma ka mida oodata. Siia jõudes tabas mind kaks üllatust. Esmalt oli siin väga külm, teise asjana hämmastas mind, kui hästi on tehnoloogiat kõikidesse ühiskonna protsessidesse integreeritud,“ räägib ta.

Suurim erinevus Eesti ja Keenia vahel on Wachira jaoks igasuguste ühiskondlike hierarhiate puudumine Eestis. „Keenias on väga keeruline suhelda inimestega, kes asuvad sinust hierarhiliselt kõrgemal kohal. Hierarhiate puudumine oli Eestis väga meeldiv üllatus ning see aitas mul siin lihtsamini ka erinevaid tutvusi sobitada,“ ütleb noor Keenia IT-spetsialist.

Hakeem Alavi lisab, et viimased neli kuud Eestis on muutnud tema elu täielikult. „Ma olen selle ajaga väga palju arenenud inimesena ja seda väga erineval moel,“ põhjendab ta. Kuigi ta on viimastel kuudel saanud Eesti kõrval külastada ka terve rida teisi Euroopa riike, ütleb ta, et Eesti siiski on ja jääb üheks tema lemmikuks, seda iseäranis seetõttu, kui efektiivselt siin kõik toimib.

"Sel väikesel riigil on suur koht mu südames,“ kinnitab keenialane. Kuigi Eesti inimesed võivad esmapilgul tunduda külmad, on nad pärast tundma õppimist väga lahked, lisab Alavi. Samas tõdeb ta, et kindlasti on Eesti märksa individualistlikum kui tema kodumaa Keenia, kus ollakse väga kogukonnapõhised.

Baranaba Mugabane tõdeb, et Eestisse tulek on teda arendanud nii isiklikult kui tööalaselt, eriti tänulik on ta võimaluse eest leida sõpru kogu eluks. „Eesti vaikne ja rahulik atmosfäär erineb oluliselt Nairobi rahvarohketest ja lärmakatest tänavatest,“ märgib keenialane. Kuna Eesti on väike nii pindalalt kui rahvastikult, siis võib siin tihti kohtuda inimestega, keda sa juba tunned. Selline asi on Keenias väga haruldane.

„Minu jaoks oli meeldiv üllatus, et Tallinnas on kõik jalgsikõnni kaugusel, vähendades sellega vajadust auto järele. See on väga tugevas kontrastis oluliselt suurema Keenia pealinnaga,“ ütleb Mugabane, kes ise loodab, et suudab siin oma idufirma käima lükata ja Eestisse jääda ka peale kaheaastast magistriõppe programmi, mis sügisel algab.

Pildid: Kevin Melk/ESTDEV; Jake Farra.