Tervishoid ESTDEVi fookuses: millist tuge pakume Ukrainale ja kuhu edasi liigume?

ESTDEV-i tervisevaldkonnas käimas või käivitumas mitu projekti, mis ulatuvad haiglate ja taastusravitaristu arendamisest tervishoiutöötajate koolitamise, vaimse tervise teenuste ja tervishoiuhariduse tugevdamiseni. Miks on tervishoiusüsteemi pikaajaline arendamine Ukrainas oluline, millist Eesti kogemust saame jagada ja mida ukrainlastelt õppida? Sellest räägib ESTDEVi tervisevaldkonna nõunik Epp-Triin Võsu.

Miks on tervishoid praegu üks valdkondi, kus ESTDEV Ukrainas oma tegevust laiendab? 

Ukraina tervishoid vajab tuge nii sõja tagajärgedega toimetulekuks kui ka pikaajaliste reformide elluviimiseks, et kvaliteetne abi oleks inimestele paremini kättesaadav. Eestil on Ukraina tervishoiu toetamisel pikaajaline kogemus, sest juba aastaid oleme teinud koostööd näiteks taastusravi arendamisel ja tervishoiutöötajate koolitamisel. Senine koostöö haiglate ja õppeasutustega on näidanud, et Eesti praktilised teadmised ja oskused vastavad Ukraina partnerite vajadustele ning sellele kogemusele ja väljakujunenud koostöösuhetele toetudes tahame ESTDEVis oma tegevust laiendada ning siduda senised algatused terviklikumaks koostööks, mille mõju ulatuks üksikutest projektidest kaugemale. 

Millised on Ukraina tervishoiusüsteemi kõige suuremad vajadused sõja ajal? 

Suurimad väljakutsed on sõjavigastuste ravi, krooniliste haiguste ravi järjepidevuse tagamine ning kasvavale vaimse tervise abi ja taastusravi vajadusele vastamine. Kogu tervishoiusüsteemi jaoks on keskne küsimus, kuidas tagada piisavalt tervishoiutöötajaid ning hoida vajalikud teenused ja ravimid inimestele kättesaadavana. 

ESTDEVi projektid ulatuvad rehabilitatsioonist ja vaimsest tervisest kuni tervishoiutöötajate koolitamise ja terviseandmete digitaliseerimiseni. Kuidas need erinevad tegevused üheks tervikuks kokku sobituvad? 

Neid tegevusi ühendab eesmärk tugevdada Ukraina tervishoidu tervikuna. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks on muu hulgas vaja hea väljaõppega spetsialiste ja läbimõeldud teenusekorraldust. Digilahendused toetavad nii tervishoiutöötajate igapäevatööd kui ka teenuste osutamist. Meie eesmärk on üha enam koondada senised tegevused terviklikeks programmideks, et saavutada pikaajalisem mõju ning toetada senisest enam Ukraina tervishoiureforme ja Euroopa Liiduga lõimumist. 

Miks ei piisa Ukraina puhul ainult meditsiinivarustuse või muu otsese abi andmisest? Miks on oluline investeerida ka inimeste oskustesse, haridusse ja tervishoiusüsteemi võimekusse? 

Meditsiinivarustus ja muu otsene abi on hädavajalikud, kuid arengukoostöös keskendume ka pikaajalise mõju saavutamisele ja reformide toetamisele. Tervishoiuhariduse arendamise kaudu tugevdame Ukraina võimekust valmistada ette uusi spetsialiste ning toetada tervishoiutöötajate pidevat professionaalset arengut. Õppekavade uuendamine, õppejõudude ja kliiniliste juhendajate koolitamine ning täiendõppe arendamine loovad aluse püsivale muutusele ravi kvaliteedis. Nii ulatub meie panus üksikutest koolitustest kaugemale ning toetab Ukraina tervishoiusüsteemi arengut ja Euroopa Liiduga lõimumist. 

Eestil on kogemus näiteks digitaliseerimise, e-tervise ja taastusravi arendamisel. Millist Eesti kogemust saame Ukrainaga jagada ja mida saavad ukrainlased meile omakorda õpetada? 

Eesti saab jagada kogemusi tervishoiuhariduse, teenusekorralduse ja digilahenduste arendamisel ning toetada seeläbi Ukraina tervishoiureformide elluviimist. Ukraina partneritelt saame omakorda õppida, kuidas tulla toime pikaajalise kriisiga ja tagada tervishoiuteenuste kriisikindlus. Nii on see vastastikune kogemuste vahetamine, mis toetab Ukraina tervishoiu arengut ja tugevdab ka Eesti valmisolekut kriisideks. 

Miks on Ukraina tervishoiusüsteemi tugevdamine oluline ka Eesti jaoks? Milline seos on Ukraina tervishoiu, Euroopa julgeoleku ja Eesti enda huvide vahel? 

Ukraina toetamine on ka Eesti julgeolekuhuvi ning toimiv tervishoid on oluline osa Ukraina vastupanuvõimest. Kättesaadav ja kvaliteetne tervishoid aitab säilitada ühiskonna toimetuleku- ja töövõimet, mis on nii riigi vastupanuvõime kui ka pikaajalise taastumise alus. Seetõttu ei ole tervishoiu tugevdamine üksnes abi ühele valdkonnale, vaid panus Ukraina ühiskonna ja riigi pikaajalisse toimetulekusse. Tugev ja vastupidav Ukraina toetab omakorda kogu Euroopa, sealhulgas Eesti julgeolekut. 

Üks ESTDEVi olulisi suundi on sõjas vigastada saanud inimeste taastusravi. Kui suureks probleemiks on see Ukrainas kujunenud ja milliseid teadmisi ning süsteeme vajab Ukraina, et selle vajadusega pikaajaliselt toime tulla? 

Sõda on taastusravivajadust järsult suurendanud ning tegemist on Ukraina jaoks pikaajalise tervishoiu- ja ühiskondliku väljakutsega. Sellele vastamiseks tuleb arendada terviklikku taastusravisüsteemi, kus väljaõppinud meeskondi ja sobivaid ravitingimusi toetavad selge teenusekorraldus ning püsiv rahastus. Keskne on abi järjepidevus haiglast kodulähedaste teenusteni, et ravi tulemus väljenduks inimese paremas toimetulekus ning võimaluses naasta tööle ja ühiskonnaellu. 

Milliseid uusi vajadusi näed Ukraina tervishoius praegu tekkimas, millele rahvusvaheline arengukoostöö peab lähiaastatel rohkem tähelepanu pöörama? 

Lähiaastatel muutub üha olulisemaks Ukraina tervishoiu suutlikkus vastata sõja pikaajalistele mõjudele ja elanikkonna muutuvatele vajadustele. See eeldab tervishoiutööjõu järelkasvu ja oskuste arendamist, teenuste paremat sidumist ning piirkondlike erinevuste vähendamist abi kättesaadavuses. Digilahendustel ja terviseandmetel on oluline roll nii abi osutamisel kui ka piiratud ressursside sihipärasel kasutamisel. Arengukoostöö peab seetõttu üksikute lahenduste kõrval toetama reformide elluviimist ja kohalike asutuste võimekust muutusi pikaajaliselt juhtida. 

Kui vaatad ESTDEVi tervisevaldkonna projekte viie või kümne aasta perspektiivis, siis millist muutust tahaksid näha Ukraina tervishoiusüsteemis ja milline võiks olla Eesti roll selle saavutamisel? 

Viie või kümne aasta pärast tahaksin näha Ukrainas tervishoiusüsteemi, kus kvaliteetne abi on kättesaadav sõltumata elukohast, tervishoiutöötajate ettevalmistus vastab muutuvatele vajadustele ning teenused moodustavad inimese jaoks terviku. Eesti roll võiks olla pikaajalise partnerina toetada neid muutusi oma haridus-, tervishoiu- ja digikogemusega. Meie edu mõõdupuu ei peaks olema üksnes elluviidud projektide arv, vaid see, kas koostöös loodud lahendused on saanud Ukraina tervishoiu püsivaks osaks ja leiavad laiemat kasutust.