“Eesti on küll väike riik, kuid üks Ukraina suurim toetaja EL liitumise teekonnal,” kinnitab Ukraina Diplomaatilise Akadeemia direktor Ihor Ostash

Autor: Erko Litvjakov 

9. mail tähistab maailm Euroopa päeva, tunnustades ühiseid väärtusi – vabadust, demokraatiat, võrdsust, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Need ei ole pelgalt loosungid, vaid igapäevased tööriistad, mis aitavad hoida ja arendada rahumeelset, koostööl põhinevat maailmakorda. 

Just nendele väärtustele tugineb ka Eesti ja Ukraina partnerlus. Diplomaatide koolitamine ei pruugi olla kõige nähtavam osa Ukraina toetamisest, kuid selle mõju on sügav ja pikaajaline. See tugevdab riigi võimet osaleda rahvusvahelises koostöös ning kaitsta oma huve Euroopa institutsioonides. 

Eesti ja Ukraina partnerlus diplomaatide koolitamiseks sai alguse juba 2009. Sellest kasvas välja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV), Eesti Diplomaatide Kooli (EDK) ja Ukraina Diplomaatilise Akadeemia (DAU) ühine programm “Ukraina Euroopa Tee”, mida toetasid ka Rootsi Instituut ja Stockholmi Majanduskool Riias.  

Selle programmi raames on viie aasta jooksul koolitatud üle 1000 Ukraina ametniku ja diplomaadi, kes valmistuvad Euroopa institutsioonidega töötamiseks. 

“Eesti on küll väike riik, kuid üks Ukraina suurimaid toetajaid EL‑i liitumise teekonnal,” kinnitab Ukraina Diplomaatilise Akadeemia direktor ja pikaajalise kogemusega diplomaat Ihor Ostash.  

Sõda muutis Ukraina diplomaatia olemust 

Agressioonisõja tõttu on Ukrainast lahkunud ligi kuus miljonit inimest, mis on loonud uusi väljakutseid nii konsulaarteenustele kui ka Ukraina välisesindustele. Lisaks on märkimisväärsed muutused toimunud ka välisteenistuses - meesdiplomaadid on läinud rindele ning rende rolli on võtnud üle naised. 

EDK direktor Ekke Nõmm meenutab, et sõja puhkemise tõttu tuli diplomaatide koolitamine viia veebikeskkonda. “Reisimispiirangute tõttu pidime osad planeeritud tegevused kolima veebi. Samas võimaldas see oluliselt suurendada koolitustest kasusaajate arvu näiteks paljudes Ukraina saatkondades töötavaid diplomaate kaasates. Nii on viie aasta jooksul meie erinevates koolitustes osalenud üle 1000 Ukraina diplomaadi ja ametniku,” rääkis Nõmm.  

Ostash lisas, et just Eesti ja Ukraina pikaajaline usalduslik koostöö võimaldas Ukrainal kiiresti digitaliseerida mitmeid olulisi konsulaarteenuseid. 

„Eesti on e-valitsemises ja e-diplomaatias maailma tipus. Tänu Eestile saime sõja ajal kiiresti käivitada e‑konsulite süsteemi, mis on võimaldanud vähendada meie konsulaarteenuste koormust,“ selgitas Ostash. 

„Kogu diplomaatiline korpus töötab ühe eesmärgi – Ukraina võidu - nimel. Meie suurim eelis on meie sõbrad, ja Eesti mängib siin väga olulist rolli,“ rõhutab Ostash. 

Tema sõnul on Eesti juhtroll Euroopa julgeolekuaruteludes olnud Ukrainale suureks toeks. Samuti on väärtuslikud Eesti kogemused keskkonnakaitses ja Euroopa Liidu poliitikates. 

Pikaajaline mõju ja praktiline tugi 

ESTDEV-i demokraatia ja õigusriigi valdkonnajuht Eva-Maria Liimets rõhutab, et just pikaajaline koostöö on loonud tugeva usalduse. “Eesti kogemuste jagamine e-valitsemises ja diplomaatide koolitamisel aitab Ukraina kolleegidel tagada teenuste toimimise ka keerulistes oludes ning toetab nende ettevalmistust Euroopa Liiduga lõimumisel. See näitab hästi, kuidas rahvusvaheline arengukoostöö loob praktilist ja püsivat mõju,” ütles Liimets.  

Ostash lisas, et Eesti panus elaniku kohta on üks suuremaid Euroopas. „Eesti on üks meie usaldusväärsemaid partnereid – sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt. Meil on õnne, et meil on nii palju sõpru. Nüüd on jäänud vaid üks lootus, et sõda lõpeb. Ukraina diplomaatiline teenistus teeb selleks oma parima,” ütles Ostash. 

Ukraina oli esimene riik, keda Eesti 1998. aastal arengukoostööga toetama hakkas, ning alates 2006. aastast on Ukraina üks Eesti prioriteetseid partnerriike. Täna keskendub Eesti koostöö Ukrainaga eelkõige riigi ülesehitamisele, Euroopa Liiduga lõimumise toetamisele, demokraatia ja õigusriigi tugevdamisele, haridus- ja digivõimekuse arendamisele ning vastupidavate riigiinstitutsioonide kujundamisele.