Eesti loob Moldovasse piirkondlikku küberkoolituskeskust

Autor: Iurie Gandrabura , Chisinau, Moldova

Moldova Tehnikaülikooli valgusküllases klassis valitses vaikus. Ligi poolsada küberturvalisuse tudengit Moldovast, Albaaniast ja Ukrainast kummardasid sülearvutite ja telefonide poole. Ekraanil ilmusid lipud. Algas „Capture the Flag“ küberrünnaku simulatsioon. 

Üks anonüümseks jääda soovinud, Moldova riigi heaks töötav osaleja ütles, et realistlikud küberohtude läbiproovimised on eluliselt tähtsad. „Vajame inimesi, kes suudavad kiiresti mõelda, mitte ei tunne vaid teooriat, “ ütles ta ja lisas, et tunneb eestlaste korraldatud õppusel sama palju pinget nagu oleks tegu päris intsidendiga.

„Täna oli raske, aga heas mõttes,“ tunnistas Albaania Epoka Ülikooli tudeng Denisa. „Mõned ülesanded olid alguses närvesöövad, aga see sundiski rohkem loogiliselt mõtlema.“

Euroopa Liidu ja Eesti koostöö tugevdab piirkondlikku vastupanuvõimet

Moldovas toimuv õppus on osa laiemast, rahvusvahelisest koolitusprogrammist, mille eesmärk on umbes kahe aasta jooksul arendada küberturvalisuse ja tehisaru oskusi. Enamik rahast tuleb Euroopa Komisjonilt (ligi 465 000 eurot), Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) panus on umbes 200 000 eurot. Projekti viivad läbi TalTechi eksperdid kohapeal.

Arturas Matšenas, ESTDEVi projektijuht, ütles, et lisaks tehnilistele oskustele saavad küberturbeeksperdid kogemusi, kuidas pingelistes ja stressirikastes olukordades suhelda, infot vahetada ja tiimina koos töötada. „Just neid nn pehmeid oskusi on vaja, kui midagi juhtub ministeeriumis või juhtimiskeskuses, mis vajaks kiireid lahendusi,“ ütles ta.

Moldovas juhtisid õppust TalTechi eksperdid Birgy Lorenz ja Oliver Kikas, kes panid koolitusele ähvardava pealkira: “Protocol Europa: Digital Waters Under Siege” ehk “Euroopa protokoll: digitaalsed veed on rünnaku all”.

Küberrünnakule reageerimine

Harjutus oli läbimõeldult üles ehitatud: tegevus toimus tuleviku Euroopas, aastal 2045, sundides tudengeid mõtlema, mis vajab kaitset. Kikas selgitas, et testiti „palju enamat kui lihtsalt nupuvajutamist“. Osalejad pidid kirjutama või genereerima koodi tehisintellekti abil ning kasutama töövahendeid, mida praktikas igapäevaselt kasutatakse: pahavara analüüsi, krüptograafiat ja digiforensikat.

„Õpime kaitsma tänapäevast maailma,“ selgitas Kikas. „Maksed, autod, meditsiin, põllumajandus, kõik sõltub IT-süsteemidest. Keegi peab neid kaitsma, muidu tekib kaos.“

Marius Dumitrașcu, Moldova küberkaitsekeskuse CyberCor koolitusjuht, lisas, et tudengitel on küll teooria teada, kuid neil puudub praktiline kogemus. „Sellised töötoad aitavad kujundada reaktsioonivõimet ja käitumismustreid ehk kuidas päris olukorras reageerida,“ märkis ta.

Teadlik investeering vabadusse

See Euroopa Liidu ja Eesti ühisinvesteering soovib asetada Moldova küberkaitse koolituste vallas piirkonna keskpunkti. „Küberjulgeolek on tänapäeval seotud riikliku suveräänsusega,“ selgitas Andres Ääremaa, ESTDEVi e-valitsemise ja küberturvalisuse programmi juht. „Riigid sõltuvad digitaalsetest andmetest. IT-spetsialistid peavad oskama tuvastada sissetunge ja kaitsta süsteeme.“

2027. aastani vältaval programmil on kaks põhisuunda: üks tugevdab avalikke institutsioone ja kriitilist taristut, teine loob tudengite näol järelkasvu praktiliste „Capture the Flag“ väljakutsete kaudu.

Ääremaa rõhutas rahvusvahelise koostöö tähtsust: „Tänu Euroopa Liidu küber- ja tehisaru algatusele saame tuua siia tudengeid välismaalt. Tahame, et Moldova küberõppekeskus muutuks atraktiivsemaks ja rahvusvahelisemaks. Seda tugavamaks see saab,“ ütles Ääremaa

Projekti eesmärk on koolitada välja umbes sada spetsialisti riigiasutuste süsteemides ja kümneid noori praktikuid, kes suudavad tehisaru tööriistu kaitses kasutada. Eesmärk on kasvatada võimekust nii tudengite kui riigitöötajate seas.

Epoka Ülikooli lektor ja informaatika osakonna juht Florenc Skuka rõõmustas, et koolituse jooksul said osalejad nõu küsida ka Eesti mentoritelt. “Nendega vestlus aitas mõista, kuidas spetsialistid päriselt mõtlevad.“

Intensiivne ja põnevust täis koolituspäev oli tõestus sellest, et eestlaste ja Euroopa Liidu toetuse abil võib Moldovast peagi saada piirkonna küberkaitse õppekeskus.