Eestlased lõid Moldova tudengitele ja ametnikele Euroopa Liiduga liitumise veebikursuse

Autor: Patricia Mihailă

Moldova Riikliku Ülikooli raamatukogu saalid on vaiksed. Need lõhnavad vanade paberite ja tolmu järele. Mürarikkalt linnatänavalt sisenedes on kontrast terav.

Nurgas istub 20-aastane tudeng Nikita Krivonosov, kõrvaklapid peas, justkui maailmast välja lülitatud. Tema ekraanil selgitab õppejõud acquis communautaire’i, Euroopa Liidu õigusloome keerukat mehhanismi. Nikita paneb video pausile, teeb märkmeid ja kortsutab keskendunult kulmu.

Ta on üks 350st moldovlasest, kes pani end kirja uuele veebikursusele ”Moldova ja ELi integratsioon”.

See digisild Tartu ja Chișinău vahel loodi selleks, et vastata küsimusele, millele vastamiseks tühipaljast vaimustusest ei piisa: kui Moldova tahab Euroopa Liiduga liituda, siis kuidas teha nii, et see ka päriselt juhtuks?

Hiljuti Moskvast naasnud Nikita Krivonosov hääletas Euroopa Liidu suunal liikumise poolt. Foto autor: Iurie Gandrabura

Suur tuhin, vähe ressursse

Moldovast sai Euroopa Liidu kandidaatriik 2022. aastal ning liitumisläbirääkimised algasid juba kaks aastat hiljem. Just siis ilmnesid ka esimesed probleemid. Moldovlaste soov liituda on suur, kuid ressursse napib: õpetajaid, eksperte ja ajakohaseid õppematerjale ei jätku, süsteem ei jõua muutustega sammu pidada.

„Inimesed vajavad selget ja arusaadavat infot,“ selgitab Marika Kundla, taotlusvoorude projektijuht Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuses, mille toel kursus loodi. „Euroopa Liiduga liitumine on keeruline. Digitaalne õpe aitab Moldova tudengitel, õpetajatel ja kodanikel seda protsessi paremini mõista ning reformides kaasa lüüa.“

Siin tulebki mängu Moldova Riikliku Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühisprojekt Connect4More, mille all kursus 2025. aasta lõpus valmis. Õppeprogramm koosneb neljast moodulist, mis käsitlevad Euroopa Liidu institutsionaalset ülesehitust, poliitikakujundamist ja liitumise erikriteeriume. Tegemist ei ole passiivse õppimisega. Õppijad osalevad virtuaalsetes aruteludes, teevad teste ning kursuse läbinud saavad diplomi.

Moskvast suure lootusega

Krivonosovi jaoks oli kursusel osalemine isiklik võit. Pärast kümmet aastat välismaal elamist ja Moskvas meditsiini õppimist, pakkis ta eelmisel aastal oma kotid ja ostis üheotsa pileti Moldovasse. Kodumaa tõmbas teda magnetina tagasi.

„Kolimine oli raske, aga vabadus on mulle oluline,“ ütleb Krivonosov. Vari libiseb hetkeks üle ta näo, kui ta viitab lämmatavale poliitilisele õhkkonnale, mille ta seljataha jättis.

Enne Venemaalt lahkumist täitis ta kodanikukohuse. Ta mäletab eredalt päeva, mil kõndis Moskvas asuvasse Moldova saatkonda, et anda Euroopa Liidu referendumil “jah”-hääl. “See võib olla üllatav,” ütleb ta, “aga isegi seal hääletasin ma [Euroopa Liidu] poolt.”

Nüüd on Nikita tagasi ja õpihimu on suur. Ta liitus eestlaste loodud kursusega, sest soovis minna rohkem süvitsi ja võrrelda Moldova teekonda Eesti omaga.

 “Minu jaoks oli kõige huvitavam võrrelda Eesti protsessi sellega, mis praegu Moldovas toimub,” ütleb ta ja lisas, et märkas kahe riigi vahel sarnasusi. See annab lootust, et Moldovat ootab ees Eestiga sarnane saatus.

Moldova eksperdid on lootusrikkad

Kursus aitas optimismi ka kodanikuühiskonna seas levitada. Peale tudengite võtsid kursusest osa ka eksperdid, kes tulid selgust otsima. Üks huvilistest, Maria Pîslăraș, töötab Pagulaste Abikeskuses rahvusvaheliste partnerite ja haavatavate ühiskonnarühmadega. Ta soovis paremini mõista, mida liitumine Moldova jaoks tegelikult tähendab. “Mind huvitas pigem, mis saab siis, kui Moldova on oma kohustused täitnud,” selgitab ta ettevaatlikult sõnu valides nagu keegi, kes on harjunud kriisiolukordi lahendama.

Pîslărași üllatas, aga ka julgustas kursuselt nopitud tõdemus, et eksperdid näevad Moldovat Euroopa Liidus juba aastatel 2029-2030. “Liitumine pole enam vaid ilus lugu, millest poliitikud räägivad, vaid käegakatsutav reaalsus,” ütles ta kergendusega.

Uuenduslik digiõpe Eestist

Et luua kursus, mis vastaks nii tudengite kui teiste ühiskonnarühmade ootustele, on vaja veebikaamerat ja uut õpetamisviisi.

Dr Cristina Morari, rahvusvaheliste suhete teaduskonna õppejõud Moldova Riiklikus Ülikoolis, võttis selle väljakutse vastu. Koos kolleegidega ehitas ta kursuse nullist üles.

Selleks lendasid Moldova õppejõud Eestisse, kus Tartu Ülikooli eksperdid õpetasid neile MOOCi ehk vaba juurdepääsuga e-kursuse loomise kunsti - alates löövate videoskriptide kirjutamisest ja teleprompterilt lugemisest kuni interaktiivsete hindamisülesannete kavandamiseni.

Kaugel oma tavapärastest auditooriumitest said neist taas tudengid. 

“Meil õnnestus ühendada range akadeemiline uurimistöö ja uuenduslik digipedagoogika,” ütleb Morari. “Selles projektis osalemine andis meile ligipääsu Eesti digitaliseerimise parimatele praktikatele.”

Oma põhitöö kõrvalt lõi Dr Cristina Morari koos kolleegidega Moldova Riiklikust Ülikoolist ELi-teemalise veebikursuse. Foto autor: Iurie Gandrabura

Eriliselt kaasatud õppijad

Pingutus tasus end ära. Kvaliteetne videoproduktsioon ja modereeritud foorumiarutelud aitasid õppijate huvi hoida ning enamik neist läbis kursuse lõpuni.

Tartust protsessi jälginud Anna Beitane tunnistab, et osalejate aktiivsus üllatas teda. “Meil vedas õppijatega. Nad olid algusest peale väga kaasatud ja paljud postitasid foorumites aktiivselt,” ütleb ta.

Euroopa õpingute magistrant Sofia Diaconu sõnul olid õppematerjalid ajakohased.
“Tavaliselt on meie materjalid veidi ajale jalgu jäänud,” ütleb ta. Diaconu sõnul on avalikkuse harimine ja informeerimine parim viis valeinfoga võitlemiseks. Probleemiga, mida Moldovas esineb endiselt palju. Näiteks levivad müüdid sellest, justkui tuleks Euroopa Liit Moldova maad ära võtma.

Anna Beitane Tartu Ülikoolist projekti „Connect4More“ lõpuüritusel 2025. aasta detsembris Chișinăus. Foto autor: Iurie Gandrabura

Partner, kes on sama tee läbi käinud

ESTDEVi ja Tartu Ülikooli jaoks on need lood märk sellest, et „Eesti mudel“ inspireerib moldovlasi. Beitane lisab siiski kiiresti, et Eestist ei kopeerita lahendusi üks-ühele.

Kui Eesti 20 aastat tagasi Euroopa Liiduga liitus, oli geopoliitiline olukord hoopis teistsugune. Samas aitab ühist keelt leida tõsiasi, et nii Eesti kui Moldova kuulusid Nõukogude Liitu.

„See aitab meil teatud väljakutseid paremini mõista,“ ütleb Beitane, kes on Moldovas juba kolm projekti ellu viinud.

Dr Cristina Morari (vasakul), üks veebikursuse loojatest, rõhutab, et õppeprogramm valmis tänu Eesti ja Moldova ülikoolide vahelisele sõprusele. Foto autor: Iurie Gandrabura

“Kes siis, kui mitte meie?”

2025. aasta oktoobris käisid Moldova tudengid ka Eestis õppevisiitidel, kus nad mängisid Euroopa Liidu ministrite rolle ja pidasid poliitikadebatte samamoodi nagu Euroopa Liidu Nõukogus. Mõne jaoks olid need visiidid elumuutvad. Beitane sõnul kolis üks osalejatest hiljem Tallinnasse, et seal õpinguid alustada.

“Need visiidid aitavad luua mõistmist,” ütleb Beitane. Kahe riigi tudengid suhtlevad omavahel siiani. “See inimeselt inimesele suhe on väga-väga oluline.”

Kursuse edu näitab, et Moldova ühiskond on valmis pingutama.
“Iga kord, kui liigume Euroopa integratsioonis ühe sammu edasi, on see nagu väike teetähis,” ütleb Diaconu. Tema sõnum eakaaslastele on selge: “Kes siis veel, kui mitte meie? Kes muu peaks praegu sellest võimalusest kinni haarama?”

Kui Krivonosov oma kõrvaklapid kokku paneb ja koti lukku tõmbab, on tema pilk juba järgmisele sammule suunatud. Ta ei taha rahvusvahelisi suhteid pelgalt õppida, vaid neid ka praktiseerida. Tema eesmärk on töötada tulevikus välisministeeriumis diplomaadina, esindades Euroopa Liitu kuuluvat Moldovat välismaal.

See on suur ambitsioon kahekümneaastase jaoks, kuid Krivonosov suhtub sellesse pragmaatiliselt. “Meile meeldib rääkida sellest, kui tähtis on unistada, aga mina sellesse mõistesse väga ei usu,” ütleb ta. “Tuleb teha väikseid samme, kõvasti tööd ja siis tuleb tulemus.”

Paljude moldovlaste jaoks ei ole Euroopa “unistus” enam fantaasia. See on järgmine suur ülesanne, mis ootab täitmist.