Eestlased viivad Tiigrihüppe eduloo Moldovasse

Autor: Marian Männi

Eesti haridussüsteemist on saanud Moldovas edulugu, millele viidatakse avalikes debattides. Mitte vaid arengukoostöö kontekstis, vaid ka poliitilisel tasandil.

2025. aasta novembris teatas Moldova Haridus- ja Teadusminister Dan Perciun avalikult, et kõik Moldova matemaatikaõpikud, esimesest kuni 12. klassini, asendatakse Eesti õpikutega. Perciuni sõnul on aeg lõpetada kohalikud eksperimendid ning võtta üle juba edukaks osutunud meetodid. “Õppekava hakkab Eesti mudelit järgima,“ lisas Perciun.

See otsus oli osa laiemast Moldova õppekava reformimise plaanist, mis peaks 2027. aastal lõpule jõudma. Euroopa Liit on lubanud õpikute soetamist toetada.

Õpikute üle võtmine on vaid üks näide sellest, kuidas Moldova rakendab Eesti teadmisi, et oma haridust reformida. Moldovas on muutused hädavajalikud.

Rahvusvahelise PISA testi tulemuste järgi on ligi pooltel Moldova õpilastel matemaatikas alla miinimumtaseme teadmised. Eesti seevastu on testis Euroopa esinumber ja maailma tipus.

“Eesti on selles vallas väga palju saavutanud,” ütles Maha Damaj, UNICEFi esindaja Moldovas. “Nii ei too [Eesti eksperdid Moldovasse] vaid oma kogemusi, aga ka õppetunde ning teadmisi, mida tasuks vältida, et Moldova teekond edulooni oleks Eesti omast ehk isegi lühem.”

Koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) toetas UNICEF õpetajatele mõeldud Eesti digi­pädevuse koolitusi kesk- ja edasijõudnute tasemel. Kolmetasemelise DigiProf-programmi lõid Tallinna Ülikooli teadlased Euroopa õpetajate digipädevuse raamistikule tuginedes ning see kohandati omakorda Moldova õpetajatele.

Piloodist üle riigi

„Koostöös Moldova haridus- ja teadusministeeriumi, UNICEFi ning akadeemiliste partneritega arendame digivõimekust Moldova haridussüsteemi kõigil tasanditel, alates poliitikakujundamisest kuni klassiruumi praktikani,“ selgitas ESTDEVi haridusprogrammi juht Kristi Kulu. „Koos katsetame ja laiendame Eesti algatusi, mis aitavad koolidel ja õpetajatel hinnata, kavandada ja arendada digipädevust.“

Kulu sõnul aitavad need tööriistad kujundada tulevikukindlamat ja vastupidavamat haridussüsteemi.

DigiProfi programmi raames õpetatakse õpetajatele digiplatvormide kasutamist, et koolitunde paremini planeerida ning õpilaste teadmisi testida. Lisaks, kuidas digivahendite abil õpilasi iseseisvamalt õppima julgustada. Et koolist saaks paik, kus arutada ning analüüsida.

Pärast koolituse läbimist jagavad õpetajad oma kolleegidele teadmisi edasi. Eeldatavasti on selle aasta lõpuks 7500 Moldova õpetajal tugevamad digioskused.

Professor Mart Laanpere, üks DigiProf programmi loojatest, usub et hariduse digitaliseerimine võimaldab teha rohkem andmepõhiseid otsuseid, et koolides toimuv muutuks läbipaistavamaks ja hallatavamaks.

Novembris toimunud seminar tõi Moldova pealinnas kokku paljud haridusuuendajad ja õpetajad. Foto autor: UNICEF

Kui digitaalne on mu kool?

Eesti hariduseksperdid lõid Moldova koolide jaoks ka spetsiaalse digitaalse küpsuse hindamise vahendi Digipeegel. 40 kooli on pilootprojekti läbinud ning lõpuks peaks iga Moldova kool selle abil saama jälgida oma kooli digitaalset arengut, et paremini “hinnata, planeerida ning kasvatada digitaalset digipädevust,” tõi Kulu välja.

Laanpere sõnul on Digipeegli mõte kogu kooli digitaalset arengut hinnata, mitte lihtsalt üksikute õpetajate või õpilaste kompetentsi.

Elena Gurita, Moldova õpetaja koolist, mis Digipeegli piloodi läbis, ütles et ilma hindamisvahendita tehti otsuseid “intuitiivselt”. Digipeegel annab võimaluse planeerida selgete andmete põhjal.

Laanpere sõnul toovad digivahendid haridusse rohkem andmeid ja läbipaistvust, et näha, mis töötab ja mis mitte. Digioskused muudavad ka õppetöö loogikat. Õpilased saavad iseseisvalt õppida, aga koolitunnis kasutada aega aruteludeks ja koostööks. Foto autor: UNICEF

Õpetajad ei pea tööd koju kaasa võtma

Kevadel tegid 1500 Moldova algkooliõpilast oma elu esimesed matemaatika e-eksamid. Tulemused olid head: üle 90 protsendi õpilastest saavutasid hinde „väga hea“ või „hea“. Järgmisel aastal teevad tuhanded lapsed e-teste ka rumeenia keeles ja loodusteadustes.

Veebis testimine ei ole õpilastele üksnes huvitavam, vaid aitab ka õpetajate töökoormust vähendada. „Enamik mu kolleege tassib endiselt raskeid paberivirnu kodu ja kooli vahet,“ ütles IT-õpetaja Gurita. Tema õpilased saavad nüüd tulemused kohe ning vaidlused lapsevanematega on kadunud. „Tänu virtuaalsetele klassiruumidele ei vii ma enam kunagi koolitöid koju,“ ütles ta.

Algklasside õpetaja Olesea Iovu sõnul on õpilased hakanud ootama, et õppimine liiguks ekraanidele. „Maailm muutub ja õpetajad peavad ajaga kaasas käima,“ ütles Moldova õpetaja. Olesea usub, et nutiseadmed ja ekraanid tõstavad õpilaste motivatsiooni, kuigi tunnistab, et õppimistulemuste selget mõju on veel vara hinnata.

Ent vastuseisu leidub samuti. IT-õpetaja Inna tunnistas, et kõik õpilased ja lapsevanemad ei olnud digieksamitega kohe nõus. Esines tehnilisi probleeme. Mõned tahvelarvutid ei töötanud korralikult ja kooliarvuteid ei jätkunud kõigile. Lõpuks andsid lapsevanemad lastele kooli kaasa oma sülearvutid.

„Muutused ei toimu üleöö. Need eeldavad tugevat juhtimist, koostööd ja ennekõike usaldust,“ rõhutas Kulu.

ESTDEVi haridusprogrammi juhi Kristi Kulu sõnul on usaldus võtmetähtsusega, et erinevad partnerid koos reaalseid muutusi ellu viiksid. Foto autor: UNICEF

Suur mõju, väike eelarve

Moldova on olnud Eesti arengukoostöö prioriteetriik juba kaks aastakümmet. Alates 2000. aastast on Eesti arengukoostöö kaudu Moldovat toetatud 10,4 miljoni euro ulatuses, 2023. aasta septembri seisuga.

Ent mõju suurendamiseks teevad eestlased koostööd teiste organisatsioonide ja fondidega, tõestades, et ka väiksemate eelarvetega on võimalik saavutada sisulisi muutusi. Nagu on näidanud ka Eesti enda kogemus, on haridusest alustamine esimene ja kõige olulisem samm.

„Laiemad muutused ühiskonnas algavad sügavatest muutustest hariduses,“ ütles professor Mart Laanpere, kes on Moldovat külastanud alates 2009. aastast ja on seal üks reformide eestvedajaid. „Kui neid muutusi tahta kiirendada, saab seda teha tehnoloogia abil.“

Eesti haridusreformid on viimase kahekümne aasta jooksul keskendunud õppekavade uuendamise ühendamisele digivahendite varase ja järjepideva kasutuse, õpetajate koolitamise ning andmepõhise otsustamisega.

Alates 2000. aastate algusest on Eestis ühendatud õppekavareform varajaste investeeringutega digivahenditesse ja õpetajate pideva täiendkoolitusega. Need sammud on aidanud saavutada tugevaid tulemusi rahvusvahelistes võrdlustes, sealhulgas 2022. aasta PISA uuringus, kus Eesti oli matemaatikas, loodusteadustes ja lugemises maailma tippude seas.

Laanpere usub, et kui see lähenemine toimis Eestis, võiks see toimida ka Moldovas.

“Mu kolleegid ei võta muutusi väga suure rõõmuga vastu,” ütles Elena Gurita, Moldova pealinnas asuva Teoreetilise Lütseumi “Gaudeamus” IT-õpetaja. “Nad tassivad ikka veel töövihikuid täis kotte kooli ja tagasi. Foto autor: UNICEF