Kaks aastat Tallinna Mehhanismi: küberohtude vastu aitab pidev koostöö

Ukraina seisab iga päev silmitsi kümnete, kui mitte sadade küberrünnakutega. Riikliku küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-UA) andmetel oli tänavu aasta detsembri alguseks tuvastatud üle 5600 küberintsidendi. Viimase kahe aasta jooksul on see arv rohkem kui kahekordistunud – 2023. aastal oli see 2541. Tegelikud numbrid on ilmselt suuremadki. 

Kindel küberruum on üks Ukraina prioriteet, et hoida riiki ja riigi teenuseid toimimas. Tallinna Mehhanismi kaudu on Eesti ja veel 12 partnerriiki juba kaks aastat toetanud Ukraina tsiviilsektori küberkaitse ja -võimekuse tugevdamist. Kokku kaasasid partnerriigid 2025. aastal mehhanismi raames 60,9 miljonit eurot Ukraina tsiviilkübervõime tugevdamiseks. 

Riigina on Eesti igal aastal panustanud mehhanismi toimimiseks vähemalt  500 000 eurot ja plaanib seda jätkata. Lisaks korraldab Eesti küberõppuseid Ukraina küberturbe spetsialistidele. 

Viimase aasta jooksul, alates 2024. aasta detsembrist on ESTDEVi toel Ukrainas läbi viidud viis küberõppust, mille raames on juba koolitatud üle 570 Ukraina kübereksperdi. Nendel õppustel osalevad spetsialistid eelkõige riigiasutustest, aga ka kõrgkoolidest ja muudest avaliku sektori asutustest. Käesoleva aasta viimane õppus toimus detsembri alguses Kiievis. 

9.-10. detsembril Kiievis toimunud Cyber Shield küberõppus. Foto: Stas Kartashov

Küberõppused on vajalik alus küberturvalisuse tugevdamises 

ESTDEV-il on välja kujunenud suur partnerite võrgustik, kelle toel on edukalt ellu viidud digitaliseerimise ja küberturvalisuse projekte Ukrainas, sh küberõppuseid. 

Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu küberturbe ja infojulgeoleku teenistuse juhataja Nataliia Tkachuki sõnul on küberõppused just selline praktiline meede, mis aitab tugevdada Ukraina küberjulgeolekut ka nende jaoks praegu ühel kõige keerulisemal aastal.  

Õppuste üks olulisemaid tahke on lisaks tehniliste oskuste arendamisele ka koostöö harjutamine. “Oluline on aru saada, et õppustel osalejad ei õpi ainult tehnilist poolt, vaid ka koostööd ja kommunikatsiooni nii oma tiimi sees kui ka tiimide vahel. Küberohtudele reageerimisel on hea tiimitöö ja üksteise mõistmine äärmiselt oluline,” ütles Andres Ääremaa, ESTDEVi e-valitsemise ja küberjulgeoleku valdkonna juht. 

Kuigi küberõppus on üldjuhul kahepäevane harjutus, pärast mida jätkavad inimesed oma igapäevast tööd, siis õppustel saadud ja lihvitud oskused ei jää pidama õppuse ruumidesse. Nii tehnilised kui ka laiapindsed oskused jäävad osalejatega edasi ja nende mõju on kestev.  

Küberõppused jätkuvad ka 2026. aastal, mil ESTDEVi, Eesti E-riigi Akadeemia (eGA), Eesti küberettevõtte CybExer Technologies ja Ukraina riikliku küberturvalisuse koordineerimiskeskuse koostöös on juba plaanis kuus õppust. Selle seeria lõpuks on oma oskusi saanud täiendada veel ligi 500 kübervaldkonna spetsialisti. 

Ääremaa sõnul ei ole küberõppus staatiline toode, vaid õppuste sisu muutub ja areneb pidevalt vastavalt parasjagu aktuaalsetele rünnakuvektoritele ja ohtude maastikule. 

“Järgmisel aastal püüame kindlasti õppustesse kaasata erinevaid sektoreid ja mõtleme ka proovida sektoripõhiseid õppuseid, kus keskenduksime ühele konkreetsele sektorile, näiteks energeetika. Samuti loodame lisaks Ukraina tiimidele kaasata ka rahvusvahelisi tiime, mis arendaks veelgi koostööd ja oskusteabe vahetust,” lisas Ääremaa.  

Cyber Shield parandab Ukraina võimekust küberohtudele reageerimiseks. Foto: Stas Kartashov

Eestil on selge roll rahvusvahelise küberkoostöö koordineerijana 

Rahvusvahelises kübervaldkonnas on Eesti nähtav ja tuntud tegija. „Me oleme juba pikalt olnud selles vallas eestkõneleja ja meid ikkagi nähakse kui riiki, kelle kompetentsi tasub usaldada,“ rääkis ESTDEVi esindaja Ukrainas Toomas Tirs.  

Üks nähtavamaid usalduse märke on see, et Eesti projektidega tahetakse kaasa tulla ja neid rahastada. Näiteks sel suvel sõlmisid ESTDEV ja Rootsi arengukoostöö agentuur Sida 12,2 miljoni euro suuruse lepingu, et Tallinna Mehhanismi raames tegevusi ellu viia.   

Toomas Tirsi sõnul on Tallinna Mehhanism on hea näide sellest, kuidas üks efektiivne doonorkoordinatsioon peaks toimuma. Sellega liitunud riikidel on ühine soov teha Ukraina jaoks midagi enamat. „See on läbipaistev ja väga konkreetne viis Ukraina aitamiseks valdkonnas, mis on Ukrainale äärmiselt oluline. Samuti saavad doonorid olla kindlad projektide vajalikkuses ja vältida dubleerimist, sest sinna alla kuuluvad projektid juba Ukraina poolt välja valitud ja ette valmistatud,“ ütles Tirs. 

Suhteliselt kiire ja efektiivne koostöövorm loob sisulist väärtust ja annab kogemusi mõlemale poolele. „Sellest, mida ukrainlased praegu oma küberruumis näevad, saadavad kogemused ja teadmised on miski, millest on kasu kõikidele partneritele. Tallinna Mehhanismi raames pannakse praegu alus partnerlustele, mis jäävad püsima väga pikaks ajaks,“ selgitas Tirs.   

ESTDEVi ja EU CyberNeti toel avati tänavu ka Tallinna Mehhanismi rakenduskeskus Kiievis (TMPO – Tallinn Mechanism Project Office), mille peamine ülesanne on olla sild rahvusvaheliste doonorite, rakenduspartnerite ja Ukraina poolte ja kasusaajate vahel ning samuti kaasata erasektorit. See aitab tugevdada partnerite vahelist koostööd ja tagada Ukraina digitaalsele turvalisusele stabiilset ja pikaajalist tuge. Kui seni rahastas TMPO tegemisi ESTDEV, siis 2026. aastal võtavad rakenduskeskuse rahastamise üle Suurbritannia ja Itaalia. 

„Maailm näeb, et meie kogemused küberrünnakute tõrjumisel on unikaalsed ja väga väärtuslikud. Tallinna Mehhanism võimaldab meil mitte ainult toetust vastu võtta, vaid panustada ka oma teadmiste ja parimate tavadega, et tugevdada meie kollektiivset julgeolekut. Usun, et Ukraina hakkab uue „digitaalse koalitsiooni” kujundamisel Euroopas mängima võtmerolli, et koos usaldusväärsete partneritega kaitsta meie ühist demokraatlikku küberruumi,“ ütles Olesya Danylchenko, Tallinna Mehhanismi rakenduskeskuse juht.  

Tallinn Mehhanism asutati 2023. aastal Tallinnas, et koordineerida rahvusvahelist toetust Ukraina küberjulgeoleku ja -vastupanuvõime tugevdamiseks. Lisaks Ukrainale kuuluvad Tallinna Mehhanismi Eesti, Soome, Norra, Holland, Kanada, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, USA ja Ühendkuningriik. Mehhanismi vaatlejaliikmed on NATO, Euroopa Liit ja Maailmapank.