Kiievis toimunud esimesel Eesti-Ukraina ühishäkatonil loodi tehisarulahendusi avalikule sektorile

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja Civitta korraldatud kolmepäevane AI/GovTech häkaton tõi kokku enam kui 80 IT- ja tehisarueksperti, arendajat ja ettevõtete esindajat Eestist ja Ukrainast. ESTDEVi toel oli Eestist häkatonil osalejaid viiest ettevõttest ning mentorina lõi kaasa ka Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). 

Tiimide eesmärk oli töötada välja tehisarul põhinevaid lahendusi, mis aitaksid lahendada eelkõige Ukraina avaliku sektori tänaseid väljakutseid nagu riiklike registrite ja teenuste kohta tagasiside kogumine, riigihangete kvaliteedi hindamine, Eesti ja Ukraina vahelise äritegevuse toetamine, riigi infosüsteemide nõrkuste tuvastamine ning laste ja noorte riskigruppidesse sattumise ennetamine.  

„Eesti tugevus on süsteemne digiareng, Ukraina oma aga kiire ja paindlik lahenduste rakendamine. Selliste ühisprojektidega saame need kaks lähenemist kokku tuua ning luua lahendusi, millel on reaalne mõju,“ ütles Eesti digiriigi asekantsler Lauri Luht. 

Ukraina digiarengu aseminister Vitalii Balashov rõhutas häkatoni olulisust, sest see on suurepärane viis leidmaks lahendusi, kuidas riigi teenused saaksid tulevikus toimida. „Aastaid tagasi sai Ukraina inspiratsiooni Eesti kogemusest digiriigi ülesehitamisel. Täna loome ühiselt järgmist peatükki, kus tehisintellekt aitab otsuseid langetada, riske ennetada ja muuta riigi teenuseid inimestele mugavamaks. See AI/GovTech häkaton on elav näide sellest, kuidas rahvusvaheline partnerlus muutub praktilisteks tehnoloogilisteks lahendusteks,“ ütles Balashov häkatoni avamisel. 

„On äärmiselt hea näha, et siia Kiievisse on kohale tulnud palju Eesti ettevõtteid, kes töötavad koos oma Ukraina kolleegidega. Siin kohapeal olek on parim viis luua uusi kontakte, millega panna alus pikaajalistele partnerlustele,“ ütles ESTDEVi esindaja Ukrainas Toomas Tirs. 

Häkatoni võitnud lahendused tõstavad riigihangete kvaliteeti ning riiklike süsteemide küberturvalisust 

Esimese auhinnalise koha võitis tiim Strimco, kes töötas välja lahenduse, mis analüüsib hangete dokumente ning toob välja vead ja ebakõlad. See aitab tõsta riigihangete kvaliteeti ja muuta hankeprotsesse efektiivsemaks. 

Teise auhinnalise koha saanud tiim Red Swat lõi tehisarul põhineva tööriista, mis aitab leida vigu ja nõrkusi riigi tarkvaras ning soovitada lahendusi nende vigade parandamiseks. Selline lahendus aitab riigil kiiremini reageerida küberriskidele ja seeläbi muuta kriitilise tähtsusega süsteeme vastupidavamaks.  

Žürii andis välja ka ühe kombineeritud eriauhinna kahele tiimile. Eesti ettevõtte ADM Interactive ja Ukraina ettevõtte Eleks ühise tiimi ning Ukraina tiimi Trembita lahenduste puhul nähti head võimalust ja suurt potentsiaali, et jätkata koostööd. ESTDEVi rahastusel jätkavad tiimid tööd 2026. aasta lõpuni, et valmiks piloottarkava, mille abil saaks tuvastada ja ennetada laste ja noorte riskigruppidesse sattumist. 

Kogemus, mis jääb meelde ning innustab veelgi enam panustama Eesti-Ukraina koostöösse 

Häkatonil osalenud eestlased kinnitavad, et see kogemus ületas nende kõik ootused, andis palju uusi ideid ja kontakte ning motiveeris veelgi enam panustama koostöösse Ukrainaga. 

Kuigi selle häkatoni fookus oli tehisarul, siis häkatoni võitnud tiimi Strimco liikme Priit Oja sõnul oli tema jaoks isegi märksõna Ukraina veidi olulisem kui tehisaru. „Ukraina on mulle hingelähedane ja ka minu eesmärk on aidata nii palju kui võimalik. Sellepärast olin ka kohe nõus osalema, kui see võimalus tekkis,“ ütles Oja, kes igapäevaselt töötab Eesti tarkvaraettevõttes SRINI. 

Oma tiimiga valminud lahenduse puhul arvab Oja, et seda oleks võimalik ka hästi rakendada nii Ukrainas kui ka Eestis. „Töö käigus võrdlesime ka seda, kuidas asjad praegu Ukrainas ja Eestis toimivad ja mida saaks paremaks teha. Tegelikult olid kõikide tiimide lahendused sellised, mis suutsid pakkuda mingit uut väärtust. Meil tiimis sujus koostöö hästi ja ma arvan, et me leidsime päris ägeda lahenduse,“ rääkis ta. 

Häkatonil osalenud Rain Tüür rääkis, et kuigi alguses võttis tiimi moodustamine neil veidi rohkem aega kui teistel, siis suutsid nad töö käigus luua väga avatud ja mõnusa tiimitunde. „Mentoritest oli meil palju abi, et leida sisu poolest see peamine fookus, millele keskenduda. Aga ma arvan tõesti, et mulle oli isegi olulisem need uued kontaktid ja sidemed ukrainlastega, mis nende päevade jooksul tekkisid,“ ütles Tüür, kes töötab BCS Koolituses „Vali-IT!“ kursuse koolitajana. 

Tüür lisas ka, et häkatonil osalemine andis talle hea kogemuse olla taas ise õppija rollis. „Meie tiimis olid väga erinevate ja heade oskustega inimesed, kellelt ma sain palju ideid ja insipiratsiooni ka enda oskuste arendamiseks. Olla ise häkatonil osaleja oli mulle väga silmiavav ja pani mõtlema sellele, kuidas ma ise mingeid asju õpetan,“ lisas ta. 

Uute kontaktide loomine, aga ka juba toimivate partnerluste tugevdamine, oli häkatoni ülesannete kõrval suurim lisandväärtus. „Me panimegi tiimi kokku oma Eesti meeskonna inimestest ja meie Ukraina partnerettevõtte Eleks inimestest. Me oleme juba pikalt koostööd teinud, aga me Eestist pole veel päriselt siia Ukrainasse kohale jõudnud,“ rääkis Riho Pihelpuu, Eesti tarkvaraettevõtte ADM Interactive tegevjuht.  

„Me oleme juba mitmeid projekte koos teinud, aga see siin on hea võimalus päriselt kokku saada. Mulle väga meeldis meie tiimi sünergia, kuidas eestlased tõid oma teadmisi ja mina sain toetada oma kogemusega Ukraina avaliku sektori projektide kallal töötamisest. See üksteise oskuste ja teadmiste kokku panemine siin ongi kõige lahedam osa,“ ütles Oleksandr Moklovych Ukraina tarkvaraettevõttest Eleks. 

Pihelpuu sõnul on koostöö Ukrainaga ideaalne võimalus Eesti ettevõtetele oma lahenduste täiustamiseks ja laiendamiseks suuremal skaalal. „Eestil on head ja nutikad lahendused, aga meie riigi skaala on palju väiksem. Kui aga need lahendused tuua kokku Ukraina suuruse, hea insenerihariduse ja innovatsioonivõimekusega, siis saab see koostöö mõlemale poolele väga kasulik olema,“ ütles Pihelpuu.   

Häkatoni rahastas Justiits- ja Digiministeerium Euroopa Liidu fondi NextGenerationEU vahenditest ning seda korraldasid Civitta ja ESTDEV koostöös Ukraina Digiministeeriumi ja Kiievi Üleilmse Valitsustehnoloogia Keskusega.