GovStacki tehnoloogiajuht Kristo Vaher: riigid ei peaks ratast uuesti leiutama

Äsja alustas GovStacki uue tehnoloogiajuhina (CTO) tööd kogenud Eesti e-riigi ekspert Kristo Vaher.

Olid ka GovStacki loomise juures, täpsemalt selle algse arhitektuuri ja visiooni autor. Selgita palun natuke, mis oli algne idee GovStacki loomise taga?

Kui see idee 2020. aastal siin Eestis ringlema hakkas, siis kõnetas see mind just seetõttu, et kui ma vaatasin digiriike – tol ajal ma olin ka juba mõni aasta sellega nagu tegelenud just Eesti riigi poole pealt – ja mida riik teeb oma digi-IDga, ei ole tegelikult raketiteadus. Suuresti me lihtsalt küsime mingi komplekti andmeid, menetleme neid ja viime mingisugusele uuele kujule. Et kuna see nagu jada tundub nii lihtne olevat, siis ma ei saanud aru, mille pärast peaks seda iga kord nullist tegema.

Kuna me teame, et ka erasektor tihti taaskasutab oma tehtud lahendusi, siis miks riik ei võiks disainida need komponendid niimoodi, et saaksime neid võtta nagu Lego klotsid ja kokku panna. Just sellised väga fundamentaalsed asjad nagu registrid jms. Kui ma mõtlesin, et mis väärtust siis GovStack päriselt looma hakkaks, joonistus minu jaoks kohe välja neli asja. Üks on see, et meil peavad olema fundamentaalsed ehitusplokid. Teine asi on see, et nendele plokkidele peavad olema kindlad nõuded. Ja seda on vaja selleks, et kindlatele reeglitele vastavad plokid aitavad luua seda, mida me tahame GovStackiga saavutada ehk et riikidel tekiks rahvusvaheliselt tugevam koosvõime.

Kristo Vaher

Sest kui registrid ja andmevahetus jms on ehitatud standardiseeritud komponentidest, siis aitab see riikidel oma süsteeme paremini integreerida, mis kokkuvõttes loob head eeldused ka erasektorile rahvusvaheliseks koostööks ja ekspordiks.

Lisaks, et oleks olemas n-ö turuplats, kust on võimalik leida kõiki neid erinevaid plokke, ning neljandaks kogukond, mis peab olema juhitud-koordineeritud koht, kus kõik liikmed saavad vajadusel abi ja tuge. Need olid need neli peamist n-ö domeeni, millest ma alustasin.

Minu jaoks lühidalt ongi see, et ükski riik ei taha ja ei peakski ratast leiutama, eriti just standardsete lahenduste puhul, mis saaksid igas riigis suhteliselt samal kujul toimida.“ Kristo Vaher, GovStacki tehnoloogiajuht

Kuhu GovStack nelja aastaga arenenud on? On see sinu ootustele vastanud?

Progress on olnud huvitav. Vahepeal mulle kõrvaltvaatajana jäi natuke mulje, et erasektor üritab domineerida seda initsiatiivi läbi selle, et üritati öelda, et mõni nende ehitatud lahendus ongi GovStack.

Nüüd viimaste nädalatega olen aru saanud, et praegu see risk ikkagi niimoodi realiseerunud ei ole. Aga tekkinud on probleeme inimeste kaasatusega, kuidas hoida häid eksperte ja nende motivatsiooni osaleda erinevates GovStacki töörühmades. Neid tippspetsialiste, kes puhtalt omast vabast ajast sellisele initsiatiivile panustaksid, ei ole palju. Ja seetõttu ka pole paljude GovStacki ehitusplokkide osas juba mõnda aega midagi edasi liikunud.

Aga leian, et GovStackil on praegu selline huvitav hetk, kus meil on veel võimalik muutusi ellu viia ja mul on hea meel, et Eesti on siin nüüd taas uue käigu sisse pannud. See, et vahepeal on tekkinud ka teisi sarnaseid initsiatiive, näitab, et me oleme olnud õigel järjel ja tänu sellele on paljud tehnilised eksperdid ka selle projektiga olnud tänaseni seotud.

Kuigi ikkagi omade raskustega, siis ma näen, et GovStack on veel veidi kurvist ees ja meil on võimalik realiseerida ka seda algset visiooni, et lihtsustada avaliku sektori digi ja seda mitte ainult riikides, kes varem üldse pole midagi digivaldkonnas teinud, vaid miks mitte ka Eesti ei võiks midagi püsti panna GovStacki ehitusplokkidele. Õnneks meil on inimesi, kes mõtlevad sama moodi, usuvad sellesse ja on motiveeritud seda ellu viima.

Nii nagu „Tõde ja õigus“ ei ole eesti keel, vaid on eesti keeles, ei ole ka ükski lahendus üksi GovStack. See on paljude erinevate lahendustega ja kindlate spetsifikatsioonidega ökosüsteem.“ Kristo Vaher, GovStacki tehnoloogiajuht

Mis on asjad, mida peaks veel parandama või järgi aitama?

Kindel fookus on minu jaoks väga oluline. Siin vahepeal võibolla ongi fookus läinud liiga laiaks ja neid ehitusplokke on tehtud natuke liiga palju. Tegelikult meil oleks vaja, et meil oleks olemas mõned fundamentaalsed plokid, mis on väga kõrge kvaliteediga, selle asemel, et neid on 20 ja kõik keskpärased või kasutamatud.

Kuigi mul veel töö veel käib tehnoloogia vaatest uuendatud visioonidokumendiga, mida ma ka kindlasti GovStacki kogukonnale tutvustan, siis seal on sama idee, et meil oleks olemas mingid põhilised ehitusplokid, mis on kõige-kõige tähtsamad ja mis mõjutavad ka seda, mis asju veel tulevikus vaja on. Praegu minu silmis võiks need koosneda kindlasti digitaalsest identiteedist, kindlasti andmevahetusest, mingist orkestreerimislahendusest ja kindlasti registrid. Need neli asja on minu jaoks fundamentaalsed ja nende neljaga võib juba tegelikult ehitada ka muid süsteeme üles, nt äriregistrit.

Minu vaatest on kindlasti oluline teravam fookus nendele põhilistele plokkidele, mis on need kõige tähtsamad osad ja GovStacki n-ö tervisekriteeriumid, et kas me päriselt teeme head asja.

Nüüd olles CTO, kuidas näed enda rolli GovStacki arendamisel? Mis asjad esimestena to-do listis on?

Üks esimesi asju ongi uuendada GovStacki algne visioon, mis meil kunagi oli, just nende sammude pealt, mis tänaseks juba tehtud on. Visioon on minu jaoks selline asi, mis on igasuguse initsiatiivi A ja O, seda peavad kõik initsiatiivis osalejad mõistma.

Siis samaaegselt proovime aru saada, kus me praegu oleme. Minule kui arhitektile, kes paneb asju abstraktsioonidesse, on oluline, et kui me saame visiooni paika ja me teame, kus me täna oleme, siis tekib teekaart ja ma hakkan seal vahel muutusi juhtima. Et jõuda siis tänasest olukorrast sinna, kuhu me visiooni järgi jõuda tahame.

Seal juures veel on kindlasti väga tähtis ots see, et kuna meil eksperte on niigi piisavalt vähe, siis et me suudaks kaasata häid inimesi ja tagada nende motiveeritust ilma, et keegi peaks meeletult üle töötama. Et kogu selle arhitektuurikogukonna koos hoidmine ja elavdamine on väga oluline, et kõik GovStackiga tegelevad inimesed teaks üksteist ja tunneks end ühtse kogukonnana. Selleks tõenäoliselt on mõistlik teha mingeid regulaarseid kogukonnaüritusi.

GovStack on parem kui meil on olemas fundamentaalsed ehitusplokid väga kõrge kvaliteediga ja nii head, et läbi nende me saame ehitada kõiki teisi asju paremini.“ Kristo Vaher, GovStacki tehnoloogiajuht

Ja viimane suurem asi on ka see, et siis nende fundamentaalsete ehitusplokkide töögrupid töötaks regulaarselt ja oleksid mehitatud ning lükkaksid kogu seda asja edasi. Selleks kindlasti on inimesi juurde vaja, kes seda veel rohkem eest veaks.

Kokkuvõttes, mis on GovStack ja miks seda vaja on?

Minu jaoks on GovStack ühtne, arusaadav, kvaliteetne digitaalne keel koosvõimeks. See võimaldab meil panustada maailma läbi selle, et me teame, mis keeles maailm on kirjutatud, ja kuidas minu tehtu saab suhestuda selle ülejäänud maailmaga ja pakkuda sinna väärtust.

Arendajana kõige raskem on see, kui sa vaatad mingit lahendust ja sa ei saa aru, et miks see on just nii tehtud, miks ta kasutas siin teist programmeerimiskeelt jne. Mina tegelikult tahaksin mõelda sellele, et ma teen mingi uue komponendi ja jagan seda kogukonnaga ning kogukond saab selle kasutusele võtta ilma, et keegi peaks õppima, kuidas see lahendus täpselt on tehtud. Kui ta saab läbi GovStacki sellega liidestuda, saan mina juba olla äriprotsessi osa ja selleks ei pea tegema mingit hanget vmt.