„Meil on oma Eesti kolleegidelt palju õppida”: Moldova põllumajandusreformid toetuvad Eesti kogemusele

Euroopa Liidu mestimisprojekti raames Eestit külastanud Moldova delegatsioon tutvus siinsete põllumajandus- ja makseuuendustega, et viia oma riigi rahastamissüsteem vastavusse EL-i nõuetega.

EL-i mestimisprojekti raames Eestit külastanud Moldova delegatsioon tutvus siinsete põllumajandus- ja makseuuendustega, et viia oma riigi rahastamissüsteem vastavusse EL-i nõuetega.

Mestimisprojekt on loonud raamistiku, mis võimaldab Moldova poliitikakujundajatel teha koostööd oma Eesti kolleegidega ning õppida Eesti kogemusest põllumajandusreformide elluviimisel, mis on olulised eeltingimused EL-ga ühinemiseks.

Euroopa Liidu rahastuse ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja erinevate Eesti ning Hollandi põllumajandusekspertide toel paneb Moldova paika reformikava, mis on kooskõlas riiklike prioriteetide ja EL-i nõuetega. Nende reformide osana soovib Moldova kasutada digitaliseerimist tööjõupuuduse leevendamiseks ja põllumeeste makseprotsesside sujuvamaks muutmiseks.

Õppevisiit andis Moldova esindajatele võimaluse kohtuda asutustega, kes vastutavad põllumajanduspoliitika, teadustöö ja toetuste haldamise eest. See aitab neil luua tõhusaid lahendusi, millest võidavad nii põllumehed kui ka maapiirkondade kogukonnad laiemalt. Lisaks kohtumisele Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatega kohtuti Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ametnikega Sakus ja Jõgeval ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peakontoris Tartus.

„Eesti kogemus EL-ga ühinemisel ja põllumajandusreformide läbiviimisel pakub Moldovale väärtuslikke õppetunde ning see õppevisiit andis võimaluse näha neid reforme praktikas. Eriti julgustav on olnud see tugev partnerlus, mis on Eesti ja Moldova asutuste vahel tekkinud. Meie Moldova kolleegide pühendumus ja kaasatus annavad kindlustunde, et selle projekti kaudu vahetatud teadmised toetavad püsivaid reforme ja Moldova liikumist Euroopa Liidu liikmelisuse suunas,” ütles Moldovas töötav METKi mestimisprojekti nõunik Agnes Naarits.

Intervjuu Moldova Põllumajandus- ja Toiduainetööstuse Ministeeriumi kantsleriga

Tallinna visiidi ajal vestles ESTDEV Moldova Põllumajandus- ja Toiduainetööstuse Ministeeriumi (MAFI) kantsleri Sergiu Gherciuga, et arutada Moldova koostööd Eestiga.

Kuidas te kirjeldaksite Moldova põllumajandussektori praegust olukorda?

Sergiu Gherciu (SG): Põllumajandussektor on Moldova üks peamisi majandusharusid. See annab tööd enam kui 20%-le meie maal elavatest inimestest. Valitsus peab seda prioriteediks ja põllumajanduse oluline eesmärk on EL-i integratsioon. Viimase nelja aasta jooksul oleme seisnud silmitsi paljude väljakutsetega, alustades sõjaga Ukrainas, lõpetades kliimamuutustega – põuad on üha sagedasemad. Ka sündmused Pärsia lahe piirkonnas mõjutavad meie põllumehi kütuse ja väetiste hindade kaudu.

Seega kõik need väljakutsed mõjutavad meid, kuid me püüame näha neid kui võimalust arenguks. Näiteks on Venemaa kolm korda kehtestanud embargo meie veinisektorile. See on meie põllumajanduses üks olulisemaid sektoreid ja see tekitas meile suurt kahju. Ent see oli ka võimalus kohanemiseks meie partnerite toel. Praegu toodame suurepärase kvaliteediga veini ja ekspordime seda enam kui 70 riiki üle maailma.

Millised on mõned olulisemad õppetunnid, mida Moldova on koostööst Eestiga saanud?

SG: Otsisime juba pikka aega võimalust teha Eestiga koostööd, eriti põllumajandussektoris, sest oleme oma suuruselt ja elanike arvult sarnased. Ma ütleksin, et meil on ühine minevik, mitte just kõige õnnelikum minevik, kuid meil on sarnane mõtteviis, mistõttu suudame üksteist mõista.

Eesti on üks digitaliseerimise teerajajaid ning tänapäeval on digitaliseerimine oluline erinevate väljakutsete leevendamiseks, alates tööjõupuudusest kuni põllumajanduslike sisendite – diislikütuse, väetiste ja muu – säästlikuma kasutamiseni ja täppispõllumajanduseni, mis annab tavapärasest suuremat saaki. Seetõttu leidsimegi, et Eesti saab meid selle mestimisprojektiga aidata.

Mis peaks selle projekti tulemusena muutuma tavalise Moldova põllumehe jaoks?

SG: Praeguses etapis teevad koostööd erinevad riigiasutused ehk ministeerium ministeeriumiga ja makseasutus makseasutusega. Need asutused muutuvad paindlikumaks, teadlikumaks, kiiremaks ja on põllumeestele veelgi usaldusväärsemad partnerid.

Kuidas mõjutab see lühikeses plaanis ministeeriumi või riigiasutuste tööd?

SG: Esmalt proovime õppida Eesti kogemusest. Üheks eesmärgiks, nagu ma mainisin, on digitaliseerimine, sest meil on probleeme tööjõupuudusega. Teiseks teeme mestimisprojektiga tööd selle nimel, et saada ühinemiseelse rahastamisvahendi akrediteering.

Meie riik ei ole rikas, seega Euroopa standarditega täielikuks ühtlustamiseks vajab meie põllumajandussektor tõuget ning muidugi saab Euroopa Liit selle tõuke andmisel aidata. Seetõttu on akrediteerimine oluline. Meil on hea meel, et teeme koostööd Eestiga, kes on meie vaatenurgast Euroopa Liidus üks parimaid näiteid.

Kas senine kogemus mestimismehhanismiga on olnud positiivne?

SG: Absoluutselt. Oleme saanud Eesti kolleegidelt palju koolitusi, alustades ministeeriumist, makseasutusest ja teadus- ja arendusasutusest METK. See on hea, sest me ütleme alati, et raha on oluline, aga raha ilma teadmisteta ei tähenda midagi.

Seepärast toetume Eesti teadmistele ja meie Eesti kolleegide kogemustele. See õppereis, millel me koos oma kolleegidega viibime, on oluline, et saaksime oma silmaga näha, kuidas siin asjad toimivad.

Kas on midagi konkreetset, mida te soovite selle õppereisi jooksul näha?

SG: Jah, soovime näha, kuidas on korraldatud teadustöö, sest suures riigis on olukord hoopis teistsugune kui väikeses riigis, nagu seda on Moldova või Eesti. Tahaksin näha, kuidas te annate teadmisi edasi maapiirkondade põllumeestele, neile, kellel on keerulisem sellele teadmisele ligi pääseda. Ma tõesti usun, et digitaliseerimine aitab, kuid tahaksin näha praktikas, kuidas see Eestis toimib. Teine teema on maksete süsteem. Tahaksime näha, kuidas toimib maksete digitaliseerimine. Me töötame endiselt paberil, aga nii raiskame me maksumaksja raha ja aega, mis on põllumeestele ülioluline.

Inimressursid on kõige väärtuslikumad. Eestil on head eksperdid. Nad saavad meile näiteid tuua ning lähipäevil ootavad meid ees visiidid Tartusse ja teistesse piirkondadesse, seega tahaksin väga näha, kuidas kõik praktikas toimib.

Millised on järgmised sammud pärast projekti lõppemist 2027. aasta alguses?

SG: Oleme saanud mestimisprojektist palju soovitusi. Mõned neist oleme juba ellu viinud, kuid mõnega peame veel vaeva nägema. Õigusakte on vaja muuta ja see ei ole lihtne. Eelnõu kirjutamine on lihtne osa, aga kõikide protseduuride läbimine võtab kauem aega. Pärast mestimisprojekti lõppemist on meil olemas tegevuskava, mida peame samm-sammult täitma, et saavutada seatud eesmärgid.

Oleme selle koostöö eest Eestile tänulikud; te olete väga avatud ja väga targad inimesed. Meil on oma Eesti kolleegidelt palju õppida. Ma arvan, et te olete digitaliseerimises oma piirkonnas Euroopas parimad ning on palju häid asju, mida me saame teilt üle võtta ja kodus rakendada. Oleme väike, kuid suure südamega riik. Me peame üksteist aitama, et leevendada kõiki neid kriise. Meile on oluline saada osaks Euroopast. See ongi tegelikult peamine eesmärk. Kui sul on selline hea partner nagu Eesti, on see märk sellest, et sind on Euroopa perekonda vastu võetud.

Veel kord tänu Eesti inimestele meid võõrustamast. Oleme väga tänulikud, et saame siin olla.