Moldovlased otsustavad ära, kas tahavad Euroopa Liitu astuda

Autor: Marian Männi, Moldova

Kutsusin hiljuti Moldova pealinnas, Chisinaus, takso. Juht oli väga viisakas, rääkis ilusas rumeenia keeles (järelikult kohalik, moldovlane). “Kas pühapäeval rahvahääletusele lähete?” küsisin Sergiult lootusrikkalt. Ta ei teadnud.

Pühapäeval toimub Moldovas referendum, kus selle Euroopa Liidu kandidaatriigi elanikud peavad otsustama, mis kursi riik võtab. Tulemus seotakse põhiseadusega ja seda hiljem muuta on raske. Euroopameelne President Maia Sandu on hoiatanud, et teist sarnast küsitlust enam ei tule. Seetõttu on see üks tähtsamaid rahvahääletusi Moldova vabariigis, pärast iseseisvuse kuulutamist 1991. aastal. Samal päeval valivad moldovlased ka presidenti.

Kolisin Moldovasse seitse aastat tagasi. Hilisõhtused vestlused moldovlastega viisid tihti identiteediküsimuseni. Mõned kuulutasid tulihingeliselt, et moldovlased on rumeenlased ja peaksid oma emamaaga ühinema. Siiani on neid, kes elavad Vene kultuuriruumis ja neid, kes unistavad läänelikust Moldovast. Ja neid, kes tahaksid, et Moldova oleks lihtsalt “vaba” ja ei kuuluks kusagile. Nagu taksojuht Sergiu sel jahedal sügisõhtul. “Minge kindlasti referendumile, Moldova tulevik on kaalul!” õhutasin teda.

“Euroopa Liitu ma küll ei taha,” vastas Sergiu kiiresti, ühe hingetõmbega. “Tahan, et Moldova oleks vaba.” Mis mõttes vaba?

Sergiu vastas, et ei usalda kedagi. Moldova president Maia Sandu on tema arvates “sloganist”, kes pole oma lubadusi täitnud. Siis soovis ta mulle head õhtut. Ja mina temale.

Seda, et Euroopa Liidu valimine tähendab sõda, on Vene propaganda kõmmutanud mitu kuud. Kuidas Euroopa sõda alustab, sellele vastata ei osata, aga lööklause toimib hästi.

Venemeelne Euroopa Liidu kodanik presidendiks

Õhk on Chisinaus nii paks, et lõika või noaga. Pinget on tunda kõikjal.

Poliitikud ja vabatahtlikud käivad ukselt uksele, seintele kleebitud plakatitel jagatakse lubadusi. President Sandu lubab rahu, vabadust ja demokraatiat. Tema peamine rivaal, venemeelne, sotsialistide kandidaat Alexandr Stoianoglo lubab õiglust. Tema peamine mure on Moldovast lahkuvad elanikud. Stoianoglo hirmutab, et Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa massilise emigratsioonilaine. Riigist on juba lahkunud umbes miljon inimest.

Kuna Moldova kuulus enne Nõukogude okupatsiooni Rumeenia alla, on moldovlastel võimalik taotleda Euroopa Liitu kuuluva Rumeenia passi. Seda on enam kui kolmandik rahvast ka teinud. Moldova on ainus Euroopa Liiduga liituda sooviv riik, kus juba suurel osal kodanikest on Euroopa Liidu passid. Ka venemeelsel Stoianoglol endal on Euroopa Liidu pass, avaldas kohalik ajakirjandus eelmisel nädalal.

Rahvahääletus paneb vähemalt ühe asja lõplikult paika - kas võetakse lääne suund või mitte, ja see on kriisilainetes vappuva Moldova jaoks väga suur asi. Korruptsioon, diktaatorlikud oligarhid, sajandi suurim pangapettus, rahapesu, sõjad, Vene propaganda, Euroopa kõrgeim inflatsioonitase. Moldovlasi on viimasel kümnendil nii räsitud, et imestan tihti, kuidas nad vastu peavad. Käisin eelmisel talvel külades memmedelt ja taatidelt ellujäämisnippe kogumas. Nad pakkusid maitsvaid pannkooke ning näitasid moosipurke ja marineeritud köögivilju täis keldreid. Kanade pidamine on tavaline. Küla poest ostetakse vaid suhkrut ja soola. Kui küttepuudest jääb puudu, vormitakse lehmasõnnikust ja viljast tellised (moldovlased ütlevad nende kohta “tizic”) ning soe tuleb jälle majja.KülK

Ukraina sõda avas ukse

Isegi kui rahva seas valitseb segadus, on Moldova valitsus võtnud kindla sihi. Viimased kolm aastat on usinalt Euroopa Liidu suunas liigutud. See kõik juhtus pooljuhuslikult. Sõjaga paotas Euroopa Liit Moldovale ukse. Mõned kuud pärast sõja algust taotles Moldova kandidaatriigi staatust. Eelmise aasta lõpus algasid läbirääkimised. Kõik käis väga kähku. Võrdluseks, Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik olnud ligi 25 aastat ja ootab siiani!

“Moldova on väga hästi ära kasutanud akent, mille Ukraina avas,” ütles Klen Jäärats, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse juht. Ega Kremli ametnikud seda niisama pealt vaata. Nad teavad, et kui kolmandik hääleõiguslikest kodanikest rahvahääletusele ei tule, siis referendum tühistatakse. 

Sellele Kreml loodabki. Moldova politsei hinnangul on Venemaa Moldovasse üle 150 miljoni euro pumbanud, et referendum tühistatakse või tuleks suurriigile soodne.

Selleks on loodud võimas venemeelne ja Euroopa Liidu vastane võrgustik, kuhu kuulub politsei hinnangul umbes 130 000 inimest. Need "aktivistid" saavad protestimise ja “õigesti” hääletamise eest palka alates 50 eurost kuus. Ka kõnekeskusest helistatakse , et moldovlasi veenda. Sain sel nädalal isegi sellise kõne. Üks tuim, veidi kurja häälega vene mees vuristas teksti telefonis maha. Ütlesin, et ma ei saa aru. Seepeale lisas ta midagi pahuralt ja lõpetas kõne.

Lääne partnerid on valmis toetama

Niisiis on Moldova praegu nagu infosõja tanner. Kohapeal on ka palju Lääne doonoreid ja abilisi, kes Moldova valitsust aitavad. Teiste seas ka eestlased. Kunagi ütles mulle üks Ameerika Rahvusvahelise Arengu Agentuuri (USAID) juhtivtöötajaid, et ta “armastab” siin Moldovas eestlastega koostööd teha. Just eestlased mõistavad tema hinnangul moldovlasi hästi ja annavad head eeskuju. Eestlasi kuulatakse ja usaldataks

“Koolitame 100 Moldova ametnikku erinevatest ministeeriumistest, et Euroopa Liidu läbirääkimistele kaasa aidata,” selgitas Ekke Nõmm, Eesti Diplomaatide Kooli direktor. “See on keeruline, pikaajaline ja tehniline protsess.” Nõmme hinnangul on tahe suur, aga Moldova administratsioon veel “õhuke, nõrguke ja inglise keelega on probleeme”.

Nõmm on siiski optimistlik, sest ka Eesti oli enne Euroopa Liiduga liitumist “õhukese” administratsiooniga. Eestit aitasid soomlased ja rootslased. Nüüd on Eesti kord Moldovat aidata. “Me soovitame moldovlastele, et ärge kardke abi küsida,” ütles Nõmm. “Selge poliitiline soov on olemas. Nüüd tuleb suunata ressursse ametnike palkade tõstmisse ja koolitamisse,” arvab ta.

Euroopa Liit on lubanud, et positiivse rahvahääletuse korral suunab Brüssel Moldovasse miljard eurot. Aga Klen Jäärats hoiatab, et “ajalooline aken, mis avanenud on, võib sama kiiresti sulguda.” Ta on kohtunud Moldova juhtivametnikega ja järeldab, et Moldova valitsuses on “sarnane seis nagu meil Eestis asjad olid enne liitumist.” Jääratsi sõnul on Moldovas tugev poliitiline tahe ja võimaluse tajumine, läänemeelsus ja euroopalikkus, hästi haritud energilised noored ametnikud.”

Eesti aitab Moldoval ka haridust ja valitsust digitaliseerida. Paljudes kohtades on Moldova siiski alguspunktis, aga see annab Jääratsi sõnul võimaluse kohe algusest peale õigesti teha ja võtta kasutusele viimane tehnoloogia. Kuna Moldoval on Eestiga sarnane ajalooline taust, on eestlasel moldovlast kergem mõista kui lääneriigi kodanikel. “See annab meile võimaluse paremini aru saada, mis kontekstis mingid arengud on ja kust teatud hoiakud pärinevad,” arvas Jäärats. 

Jääratsile tundub, et asjad liiguvad Moldovas õigel kursil. Eurointegratsioon aitaks Moldovat Jääratsi sõnul kindlasti -  aitaks tuua otseinvesteeringuid, majanduslikku kindlust. Soov liituda peab aga lõpuks tulema moldovlastelt endilt. Jäärats ütles: “Me ei lähe ütlema, kuidas elama, olema ja astuma peab.”

Pühapäeval selgub tõde. Seniks hoian hinge kinni ja loodan, et Moldovast saab uus Euroopa edulugu nagu Eesti. Kui Moldova suund on paigas, siis selgineb vesi ka porises identiteediküsimuses. Just seda on Moldoval praegu vaja - mõista, kes see moldovlane on ja kuhu ta läheb. See oleks hea kaitsekilp kurjade jõude eest ja annaks mõnusa hoo edasi minna.